Avatakse mälestustahvel polaarkapten Karl Jõgile

Avatakse mälestustahvel polaarkapten Karl Jõgile

 

Homme kell 16 avatakse Anseküla kalmistu lähistel ilusa, laevatäävi meenutava rannamänni juures graniitkivist alusel mälestustahvel Salme vallas Imara külas sündinud tuntud polaarkaptenile Karl Jõgile.

Karl Jõgi oli saarlane, kes sai kogu Euroopas tuntuks 1928. aasta kevadsuvel, kui ta Vene jäämurdja Krassin kaptenina tõttas päästma Itaalia kindrali Umberto Nobile (1885–1978) juhitud Põhja-Jäämere uurimisreisil õnnetusse sattunud õhulaeva meeskonda Kaug-Põhja jääväljadelt.

Päästmisoperatsiooni õnnestumine ja tagasiteel veel jääväljas ohtlikke kerevigastusi saanud Saksa luksusauriku Monte Servantese reisijate ja meeskonna päästmisel ülesnäidatud mehisus tegid Karl Jõgi kuulsaks kui väljapaistva meremehe ja otsustusvõimelise laevajuhi.

Sama aasta septembris osales ta tema juhtimise alla usaldatud jäämurdjaga maadeuurija Roald Amundseni (1872–juuni 1928) otsingul. See oli tol ajal tugevdatud kerega aurulaeva tippsaavutus selles püsijää piirkonnas.

Karl Jõgi sündis 1893. aastal ja suri 1957. Tänavu võis mõelda tema 115. sünniaastapäeva tähistamisele. Saaremaa merekultuuri selts pidas oma kohuseks jäädvustada polaarkapteni nimi tema sünnipaiga lähedal, Anseküla kihelkonna keskuses tagasihoidliku mälestisega.

1928. aastal, kui ootamatult arenesid eelpool kirjeldatud sündmused, valiti Karl Jõgi kui otsustusvõimeline ja hea analüüsivõimega laevajuht korda seadma juba ligi kaks aastat konserveerituna sadamas seisnud endist jäämurdjat Svjatogor, millele anti nimeks Krassin.

Neli päeva, seitse tundi ja nelikümmend minutit kulus laeva dekonserveerimiseks, auru alla panemiseks, 136 meeskonnaliikme valimiseks ja 3000 tonni kütmiseks vajaliku söe laadimiseks. Võeti veel suured tagavarad provianti ja magedat vett ja 1. juulil 1928 murdis Krassin juba Karl Jõgi juhtimise all jääd.

Ta juhtis laevu jääväljadel kuni 1934. aastani. Siis aga hakati mittevenelastesse suhtuma kahtlustavalt ja polaarkapteni tegevust piirati. See lõppes tema saatmisega Kamtšatkale Petropavlovski merekooli õpetajaks. Alles sõja ajal, kui Leningradi blokaadi aegu ei jätkunud jäämurdmise spetsialiste, toodi Karl Jõgi tagasi laevandusse.

Mehe tervis oli aga ruineeritud ega pannud enam meresõitudele vastu. 1951. aastal oli ta pikemalt haige. Töötas seejärel Leningradi kaubasadamas ülevaatajana ja 1957. lõppes ta elutee kui unustatud mehel.

Nüüd tahame Karl Jõgi mälestustahvli avamisega Anseküla kalmistu juures teda teekäijatele meelde tuletada. Tahvli aluse valmistasid merekultuuri seltsi juhatuse liikmed Valdur Lind ja Ülo Roos.

FacebookLinkedInJaga