Tõnu Post kerkis Eesti piimatootjate absoluutsesse tippu (4)

tõnu post kerkis eesti tiimatootjate absoluutsesse tippu

PÕHJUST RÕÕMUSTAMISEKS LEIDUB: Tõnu Posti juhitud piimafarm on enam kui sajapealiste karjade hulgas keskmise toodangu arvestuses Eestis kolmandal kohal. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa aasta põllumees 2011 Tõnu Post on oma tiitlit igati õigustanud, sest tema juhitud Kõljala POÜ tõusis sel aastal oma piimatoodanguga Eesti kõige kõrgemasse tippu.

Kõljala POÜ keskmine piimatoodang on võrreldes möödunud aastaga tõusnud lehma kohta üle tonni. Juulikuu seisuga oli Tõnu Posti juhitud piimafarm jõudluskontrolli keskuse enam kui sajapealiste karjade hulgas keskmise toodangu arvestuses Eestis kolmandal kohal. Möödunud aasta lõpetas Kõljala ühistu sama edetabeli 21. real.

Tänavu kaheksa kuuga on Kõljala piimakari andnud lehma kohta 7131 kilo piima, mida on 1029 kilo võrra rohkem kui möödunud aastal sama perioodi vältel. Kõljala ühistu saavutus on erakordne ka seetõttu, et Saaremaa ülejäänud suurtootjad asuvad tabeli teises sajas, vaid Kärla PÜ on kõrgel 27. kohal.

Põhjuseid on päris mitu

Tõnu Post peab tonnise juurdekasvu üheks määravamaks põhjuseks aastatagust üleminekut kolmekordsele lüpsile, mida enamik tipptootjaid kasutab juba ammu. Aga põhjuseid on teisigi. “Siit natuke ja sealt natuke, igat asja püüad pisut paremaks teha,” räägib Post, kes prognoosib aasta keskmiseks toodanguks lehma kohta 10,3–10,4 tonni piima.

Tõnu Posti sõnul on Kõljala lüpsikarja produktiivsuse tõstmisel lihvitavaid momente, et saada veelgi paremaks ja ökonoomsemaks, aga väga suurt hüpet enam plaanis teha ei ole. Näiteks maailma kõrgeima piimatoodanguga riigis Israelis, kus tippkarjad annavad 15 000 kilo piima lehma kohta, on nii mõnigi farmer võtnud suuna keskmise toodangu vähendamisele, sest söötmine läheb liialt täppisteaduseks kätte.

“See on nagu tippsportlane: mida kõrgemale ta tõuseb, seda rohkem võimenduvad kõik vead,” selgitab Post. “Sellise toodanguga on loom väga suure pinge all ja mingil hetkel lähevad loomade ravimise kulud nii suureks, et see ei ole enam väga mõttekas. Aga ma arvan, et selline üle 10 000 tonni piima lehma kohta on täiesti OK,” leiab Post.

Edukaks saamine võtab aega

Kõljala ühistu eestvedaja teab, et edukaks põllumajandusettevõtteks kujunemine võtab aega. Midagi väga suurt ühe korraga ära ei tee. “Ka siis, kui ma näiteks noore mehena võidaksin suure lotovõidu ja saaksin selle toel alustada, ei läheks asi nii nagu vaja,” usub Post, kelle sõnul nõuab põllumajandusettevõtte arendamine asjaga kaasakasvamist. “Põllumajandus on juba selline ala, et seda, mida me teeme praegusel hetkel, saab uuesti teha alles aasta pärast. Protsessi hoomamiseks tuleb neid aastaringe ikka mitu tükki läbi teha,” selgitab Kõljala ühistu juht.

Kui viljakasvatuses on saar-lastel mandri tootjatega võrreldes kehvemad looduslikud olud ja siinne mullaviljakus ei võimalda samaväärseid saake saada, siis piimatootmises sellist vahet ei ole. Vaid maad läheb ühe lehma ülalpidamiseks rohkem vaja, sest selle boniteet on kehvem. Ometi on enamik Saaremaa suurtootjaid oma toodangunäitajatelt edetabeli teises sajas. Miks see nii on, ei soovi Post kommenteerida. Ütleb vaid, et ta ise on näinud hirmsasti vaeva, et ära teha esmased investeeringud. “Kui sul tehnoloogia on ajast ja arust, siis kulub suur jõud selle peale, et seda töös hoida ja see paneb kindlasti natuke pidureid peale.”

Tõnu Posti sõnul on põllumajanduses kaks olulist asja: esimene on see, et kõik tööd tuleb ära teha optimaalselt õigel ajal ja teiseks pead leidma selle aja, et suudad kõik optimaalsel ajal ära teha. Näiteks kevadkülviks peab vajalikul hetkel olema käepärast piisavalt võimas ja töökindel masinaressurss, kõik sisendid ja usaldusväärsed töömehed. “Saaremaa tingimustes peaks kevadkülv olema maksimum kümne päevaga tehtud ja kui selle aja maha mängid, siis pärast võid teha mitu imet, aga sügisel enam saaki ei tule,” teab Post.

Teinud arengus suure hüppe

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär ütleb, et Kõljala ühistu kari on viimaste aastatega teinud läbi väga suure hüppe, seal on kõik asjad väga täpselt läbi mõeldud ja timmitud – paigas on nii söötmine kui pidamistingimused.

“Julgen väita, et kui teeksime siin mingit esikolmikut või -viisikut, siis on ta esimeste seas. Ise käisin Tõnu karja vaatamas sel suvel ja see kari on ikka super – väga ühtlane ja väga hea väljanägemisega,” kiidab Tõnu Põlluäär.