Saarlanna koob sõjaajalooga tanumütse

Saarlanna koob sõjaajalooga tanumütse

PÕGENIKELAAGER ANDIS IDEE: Saksamaa Geislingeni põgenikelaagris kandsid samasuguseid mütse, nagu Selma Pahapill praegu koob, eesti lapsed. Foto: erakogu

Eiklas elav tuntud käsitöömeister Selma Pahapill koob Geislingeni põgenikelaagri laste peakatete eeskujul mütse, mida kavatsetakse esitleda koos äsja ilmunud raamatuga “Kui sõjamüra oli vaibunud”.

“Kui sõjamüra oli vaibunud” kajastab Saksamaa Geislingeni põgenikelaagris viibinud eesti laste mälestusi. Teise maailmasõja ajal punase terrori eest Läände põgenenud eestlased kandsid põgenikelaagriteski kodumaalt kaasa võetud rõivaid.

Raamatus avaldatud piltidel hakkavad silma kootud tanumütsid, mida kannavad peamiselt lapsed. Ühe niisuguse peakatte omanik on 1945. aastal Saksamaal sündinud tulevane Ameerika Ühendriikide armee kindralmajor Tiiu Kera (fotol), kes meenutab raamatus oma lapsepõlve Geislingeni põgenikelaagris.

Hiljuti 81-aastaseks saanud käsitöömeister Selma Pahapill sai mütside kudumiseks pakkumise Eesti naisühenduste ümarlaua eestseisuse liikmelt Laine Tarviselt.

“Ilvi Jõe-Cannon Eesti naisühenduste ümarlauast pöördus minu poole palvega, kas ma leiaksin Saaremaalt inimese, kes võiks kududa samasuguseid villaseid mütse, nagu nemad omal ajal põgenikelaagris kandsid. Kaua aega Ameerika Ühendriikides elanud Ilvi on ise üks neist lastest,” rääkis Laine Tarvis.

Veel märkis Tarvis, et Selma Pahapill oli kohe nõus ilma pikema jututa asja käsile võtma.

“Ega ma muidu oleks seda pakkumist teinud, aga see tuli kõneks just sellepärast, et raamat välja anti. Millal raamatu ja mütside esitlus tuleb, seda pole veel teada antud. Tore on see, et Selma võtab seda tööd hingega,” kiitis Laine oma valla käsitöömeistrit.

Selma Pahapill ütles mütse näidates, et need tulid täpselt samasugused kui fotodel. “Sain mütside kirjelduse ka, ainult mustrilehed olid puudu. Värvid ja mustrid on neil mütsidel erinevad. Ise olen värve juurde lisanud,” selgitas kuduja.

Selma Pahapill esitles mütse ka Salme käsitööpäeval. “Need mütsid on soojad ja sobivad nii lastele kui ka täiskasvanuile. Seega on Selma kootud uus müts unustatud vana. Loodan, et teisedki käsitöömeistrid saavad sellest innustust. Saare naised võiksid neid tulevikus müügiks pakkuda nii oma saare elanikele kui ka turistidele,” ütles Tarvis.