Harilaiul algasid raietööd (15)

Harilaiul algasid ulatuslikud raietööd

TÖÖ KÄIB: RMK looduskaitsespetsialist Reevo Paas (vasakul) ja OÜ Tööhobu juhataja Tenek Mäekivi seisavad giljotiini juures, mis on esimese riba männikust juba maha võtnud. Foto: Sander Ilvest

Türi valla ettevõte OÜ Tööhobu alustas eelmise nädala lõpul Harilaiul ulatuslike raadamistöödega, et parandada kõrede elutingimusi ja taastada möödunud sajandil metsaistutamisega kinni pandud haruldased liikuvad liivad.

OÜ Tööhobu juhataja Tenek Mäekivi sõnul lõigatakse hinnanguliselt maha 1500 tihumeetrit puitu. Puude raadamine jõuab ühele poole novembris ja seejärel algab langetatud metsamaterjali kokkuvedu.

Ettevõte kasutab töötegemiseks pehmele pinnasele sobilikku roomikekskavaatorit, mis raadab puid kopa masti otsa kinnitatud giljotiiniga, lõigates kändu madalamalt kui harvester. “Raadamise juures on tähtis, et kännud jääksid võimalikult madalad. Kuna giljotiin tüvesid ei laasi, siis jääb ka oksapuru maha võimalikult vähe.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsetalituse looduskaitsespetsialist Reevo Paas ütles, et Harilaiu männitüvedel kasvavad oksad üpris maadligi, mis teeb tehnika kasutamise tavalisest keerukamaks. Laasimata puud näitavad, et puud on omal ajal istutatud tihedalt ja kehva kasvukohta.

RMK kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv rääkis, et kokku võetakse Harilaiul maha umbes 25 ha männikultuuri, millest suurema osa moodustavad Harilaiu parkimisplatsi juures mõlemale poole merd jäävad männitukad.
Männid nopitakse kadakate vahelt välja ka Haagi lõuka juurest lagendikult ja sealt edasi kitsa ribana mööda lõunakallast. Kokku moodustub raie tulemusena Harilaiule umbes 50 ha suurune lage plats.

Kaupo Kohvi sõnul pidi raadamine algama juba septembri algul ning nüüd pole päris kindel, kas kõik plaanitu ikka sel aastal tehtud saab. “Oluline pole mitte see, et kõik tehtud saaks, vaid see, et kõik, mis raiutakse, saaks ka korralikult välja viidud,” lausus Kohv. “Et ei jääks sinna järgmise aasta kevadeks mingit läbu maha.”

Kaupo Kohv ütles, et tulevikus võivad raietööd Harilaiul jätkuda, sest sinna istutatud kultuurid on ilmselgelt liiga tihedad ja vajavad harvendamist. “Kuna see on kaitseala, siis oleks sellele puistule vaja ka natuke looduslikumat ilmet,” sõnas Kohv. “Praegu lähevad seal puuread, looduse mõttes näeb ta välja pime ja igasuguse rohttaimestikuta ala,” lisas ta.

Harilaiul maha võetud puit müüakse kas hakkpuiduna välismaale või siis läheb see küttematerjaliks Kuressaare Soojusele.

Harilaiul ei ole ajalooliselt metsa olnud, möödunud sajandil läbiviidud metsaistutus rikkus ära haruldase konnaliigi kõre elupaiga ja pani kinni Eesti oludes esinduslikud liikuvad liivad.

FacebookLinkedInJaga