Saaremaa hakkab Baltimaades tegema gaasirevolutsiooni (5)

Saaremaa hakkab Baltimaades tegema gaasirevolutsiooni

UUE TEHNOLOOGIA OOTEL: Piimatööstuse töötaja Ülo Tisler näitab katlaid, mille kütmiseks hakatakse uuest aastast põlevkiviõli asemel kasutama veeldatud maagaasi. Foto: Tõnu Veldre

Firma Jetgas OÜ ja Saaremaa piimatööstuse koostöös saab Saaremaast esimene piirkond Balti riikides, kus võetakse kütteallikana kasutusele veeldatud kujul transporditav maagaas ehk LNG.

“Esimene koorem LNG-d liigub Baltikumis Saaremaale, nii et Saaremaa on Eestis innovaatiline piirkond, Baltimaades kõige progressiivsem üldse,” ütles Jetgas OÜ juhatuse liige Janek Parkman.

Tema sõnul peaks esimene koorem veeldatud maagaasi Saaremaale jõudma jaanuaris, kui vastavalt suvel alanud pilootprojektile pannakse piimatööstuse territooriumil püsti LNG kasutamise seadmed ja meierei hakkab kütteallikana põlevkiviõli asemel kasutama veeldatud maagaasi. LNG tuuakse Saaremaale Venemaalt Kingissepa linnas asuvast tehasest.

Gaasiga saab odavamalt

Janek Parkmani sõnul ei piirdu Jetgasi ambitsioonid aga ainult piimatööstusega, vaid juba on LNG kasutuselevõtuks peetud läbirääkimisi piimatööstuse naabruses asuva Saaremaa lihatööstuse ja AS-iga Level, kuhu saaks gaasitoru vedada suuremate kulutusteta.

“Nüüd vaatame mööda Pikka tänavat edasi, seal on väikseid pursuikasid, torud väljas, aga mis nad kütavad diisliga, kui gaasiga saab odavamalt,” ütles Parkman.

Jetgasiga läbirääkimisi pidanud Saaremaa lihatööstuse juhatuse esimehe Kristjan Leedo sõnul on lihatööstusel maagaasi kasutamise vastu huvi olemas.

“Rahaliselt annaks ta meile päris normaalse efekti, kui see asi hakkab nii toimima, nagu praegu on räägitud,” ütles Leedo, kelle sõnul tuleb maagaasi kasutuselevõtuks paigaldada umbes 500 m gaasitoru. Samas jätab lihatööstus endale ka kütteõliga kütmise võimaluse.

AS-i Level juhataja Toomas Matt ütles, et läbirääkimised gaasiküttele üleminekuks Jetgasiga käivad ning Leveli puhul on suuremad gaasitarbijad asfalditehas ja betoonitehas.

Otsus gaasikütte kasutuselevõtmise kohta ei sünni Leveli juhataja sõnul aga enne kui lähikuude jooksul on koostatud LNG kasutuselevõtmisega seotud kalkulatsioonid.

“Kui suured tulevad kulud ja kui palju gaasitoru enda juurde toomine maksab, ja alles seejärel oskame midagi konkreetsemat öelda,” rääkis Matt, kelle sõnul tuleks naabruses asuvast piimatööstusest Leveli hoovile vedada gaasitoru vaid umbes paarisaja meetri jagu.

Janek Parkmani sõnul plaanib nende ettevõte ehitada Saaremaale ka gaasitankla, kus algatuseks võiksid tankida näiteks Kuressaare linnaliini bussid. Lisaks maagaasile võiks tankla hakata tulevikus vastu võtma Saaremaal toodetud biogaasi.

Suur tulevik on ees

Parkmani sõnul pole kahlustki, et maagaasi ootab ka autokütusena ees suur tulevik, kuid vähemalt Eestis on praegu mitut laadi takistusi: kardetakse, et gaas on plahvatusohtlik ja seega ebaturvaline. Samuti peljatakse gaasi puhul selle Venemaa päritolu ja väljakujunemata tehnoloogilisi standardeid, mille korral näiteks tankimisseade ei taha autoga sobituda.

LNG (liquefied natural gas) on maagaas (valdavalt metaan), mis on jahutatud kuni veeldumistemperatuurini –162 °C. Veeldumisel LNG-ks väheneb maagaasi ruumala 600 korda. Gaasi veeldamine ongi vajalik just selle transportimiseks. LNG-d hoitakse suurtes mahutites 162 miinuskraadi juures ja gaasistatakse vastavalt vajadusele seda soojendades.

LNG-d ei tohi segamini ajada vedelgaasi LPG-ga (liquefied petroleum gas), mille koostisosad on valdavalt propaan ja butaan.