Kuressaare tunnustas oma parimaid kodanikke (17)

HARIDUSSTIPENDIUMI LAURAAT: Üks stipendium läks projekti “Kiusamisest vaba lasteaed” käivitamise eest Kuressaare  Pargi lasteia direktorile Riina Saarele, kes parajasti linnapea Hannes Hanso ja tema kaasa Riina Hansoga šampanjaklaase kokku lööb. Foto: Sander Ilvest

HARIDUSSTIPENDIUMI LAURAAT: Üks stipendium läks projekti “Kiusamisest vaba lasteaed” käivitamise eest Kuressaare Pargi lasteia direktorile Riina Saarele, kes parajasti linnapea Hannes Hanso ja tema kaasa Riina Hansoga šampanjaklaase kokku lööb. Foto: Sander Ilvest

Eile õhtul toimunud Kuressaare linna 2014. aasta pidulikul vastuvõtul tunnustati läinud aastal enim silma paistnud kuressaarlasi, ettevõtteid ja ilusaimaid tegusid.

Alati maiuspalana tunnustamiste lõppu jäetud aasta tegija ja aasta teo tiitel läksid seekord üksi oma lapselast Veikkot kasvatavale krapsakale Kuressaare vanahärrale Rein Tuulingule ning Supermoto maailma- ja Euroopa meistrivõistluste 4. etapi Kuressaares toimumisele.

Vastuvõtul õhtujuhi rollis olnud Silver Saluri kirjeldas Rein Tuulingut kui vanakooli meest, kes on viisakas nii teiste kui ka iseenda vastu. Üksi oma lapselast kasvatav mees on hea eeskuju, kes õpetab poisile häid kombeid ja viisakat suhtlemist.

“Kui palju on meie ühiskonnas vanaisasid, kes leiavad aega ja tahtmist viia oma lapselast ooperietendusele, kinkida talle spinning, et minna ühisele kalaretkele, või oodata igal koolipäeval autoga väravas, et laps turvaliselt koju viia?” küsis õhtujuht. “Igaüks on kellelegi imeline, aga mõni paistab teiste hulgast iseäranis silma.”

Aasta tegu välja kuulutades märgiti, et mullu toimus Kuressaares palju suurepäraseid ettevõtmisi kõikvõimalikes valdkondades. Aasta teo tiitel otsustati aga anda kodanikualgatusel sündinud kõrgetasemelisele spordivõistlusele, mis viis sõnumi Kuressaarest ka riigipiiride taha. “Loodame, et korraldajatel on jaksu jätkata ja supermoto leiab alalise koha meie spordikalendris,” ütles Saluri, paludes tänukirja vastu võtma Vladicom Trade OÜ esindaja Andre Kiili.

Neid, kes aasta jooksul kordasaadetu eest väärika tunnustuse said, oli taas terve rodu.

Pikaajalise töötaja tunnustuse pälvisid seekord linnavalitsuse sotsiaalnõunik Piret Tenno ja linnaarst Juri Zabellevitš. Tenno on 1997. aasta maikuust teinud suurt ja tänuväärset tööd, algul sotsiaalteenuste spetsialistina ja 2001. aastast sotsiaalnõunikuna. Zabellevitšit tunnustati selle eest, et üle kümne aasta on ta linnaarstina pühendanud end kuressaarlaste tervisele. Lisaks kriisireguleerimisspetsialisti tööülesannetele on tal kandev roll ka Saare vene seltsi korraldatava Eesti vähemusrahvuste harrastusteatrite festivali organiseerimisel Kuressaares.

Tublid tervishoius ja kultuuris

Aasta korrakaitsja tiitel läks Kuressaare konstaablijaoskonna välijuhile Kalmet Valgele, kes on hoolas ja aus politseinik ning panustab iga päev linna turvalisusse. Märgiti ära ka tema oskust juhendada kolleege ja jääda rasket tööd tehes ikka väärikaks.

Läinud aasta kõige tublim tervishoiutöötaja oli Asta Sääsk, kelle professionaalne teavitustöö südamekabinetis on ilmselt päästnud kümneid ja suunanud tervislike eluviiside rajale sadu inimesi. Asta Sääsk on suure südamega inimene, kes suudab alati head märgata, öeldi aasta tervishoiutöötaja kohta.

2013. aasta hoolekandjaks tunnistati Vilve Kask, oma tööle pühendunud koduhooldaja, kes abistab eakaid. Kolleegid iseloomustavad Vilvet kui väga positiivset inimest, kelle hea tuju ja rõõmus olek mõjuvad hästi nii hooldatavatele kui ka kaastöötajatele.

Kultuuristipendiume oli kokku kolm: kaks Kuressaare kaunite kunstide stipendiumi ja üks aasta tegu kultuuris. Esi-mesed kaks läksid Ester Soele, Kuressaare Laurentiuse koguduse naiskoori ja segakoori Sauer dirigendile ja Saaremaa ühendatud meeskoori SÜM abidirigendile, ning kunstiraamatu “Kuressaare kunstis ja legendides” koostamise eest Reet Truuväärtile ja Lii Pihlile, kunstiajaloolise ülevaate autorile Anne Unterale ja kujundajale Angelika Schneiderile. Aasta teoks kultuuris nimetati Kuressaare Laurentiuse kiriku oreli taastamine ning selle eest pälvisid linna tunnustuse Eesti evangeelse luterliku kiriku Kuressaare Laurentiuse kiriku õpetaja Anti Toplaan, organist ja konsultant Jaanus Torrim ja orelimeister Hardo Kriisa.

Haridus- ja spordistipendiumid

Ka haridusstipendiume ehk aasta tegusid haridusvaldkonnas oli kokku kolm. Üks stipendium läks projekti “Kiusamisest vaba lasteaed” käivitamise eest Saaremaal Kuressaare Pargi lasteia direktorile Riina Saarele ja õppealajuhatajale Külli Poolile. Nimelt alustas just Pargi lasteaed Eesti lastekaitse liidu toetusel “väikeste lillade karude” projektiga juba 2011. aasta veebruaris.

Tunnustati ka sihtasutuse Ülikoolide Keskus Saaremaal tegevjuhti Maie Meiust, kes on Tartu ülikooli väärikate ülikooli eestvedaja Kuressaares, ja Anne Nelist, Kuressaare noorte huvikeskuse avatud noortekeskuse juhatajat, noorsootöötajat ja rattaringi juhendajat. Seda seepärast, et Annest õhkuv entusiasm ja emalik hool ei jää märkamatuks kellelegi.

Spordistipendiume oli kokku viis. Aasta sporditeo tiitli pälvis Kuressaare 450. juubeliturniir võrkpallis. Parima sportlase tiitlid läksid seekord John Kajule, kes on purjelauaspordiga tegelenud 13 aastat ja on muuhulgas kujunenud heaks nõuandjaks noortele surfaritele, ja Mihkel Räimele, kes on tegelenud jalgrattaspordiga 2003. aastast. Mullu osales Mihkel Eesti koondisega maailmameistrivõistlustel Itaalias. Esimese profivõidu saavutas ta Balti Keti velotuuri 5. etapil, ent häid kohti on tal ette näidata küll ja veel.

Aasta noorsportlane on purjetaja Martin Õunap, kes on sõpradele ja trennikaaslastele suur eeskuju. Räägitakse, et võistlussõitude vahel piisab talle paarist treeneri õpetussõnast ja šokolaadibatoonist, ülejäänu mõtleb ta keskendudes ise välja. Aasta treeneri tiitel läks Jaano Kempole, kogemustega treenerile, kelle käe all omandavad noored spordikoolis purjetamisalaseid teadmisi ja praktilisi kogemusi. 2013. aasta maailma meistrivõistlustel saavutas tema õpilane Martin Õunap 3. ja Marie Pihlas 12. koha. “Jaan on oma ala professionaal – rahulik, tasakaalukas ja tagasihoidlik.”

Majandus ja arhitektuur

Niinimetatud majandusauhinnad, mis nagu ikka anti välja maksumaksjate andmete põhjal, said suurematest ettevõtetest seekord Vettel OÜ ja Spa Tours OÜ. Väiksematest aga Saaremaa DeliFood OÜ ja Pargi Kultuurikeskus OÜ. Kui veidi põhjendada, siis Vettelis kasvas maksumaksjate arv aastaga 18% ja tulumaksuga maksustatavad väljamaksed suurenesid 25%. Spa Tours OÜ-s kasvas maksumaksjate arv aga 15%, samal ajal suurenesid tulumaksuga maksustatavad väljamaksed 17%.

Saaremaa DeliFood OÜ-s kasvas maksumaksjate arv neli korda ja tulumaksuga maksustatavad väljamaksed suurenesid kolm korda ning Pargi kultuurikeskuses kasvas maksumaksjate arv aastaga 76,5%, tulumaksuga maksustatavad väljamaksed suurenesid 115,1%.

Ehitus- ja arhitektuuriauhindu oli kaks. Konkursi “Värv Kuressaare majal” võitja oli Pikk tn 39 asuv Saaremaa puuetega inimeste koja hoone, mis läbis õnnestunud renoveerimistööd. Kuressaare parima ehitusteo tiitliga pälvisid aga Kuressaare kindluse bastionaalse vööndi ehitustööd. Selgituseks öeldi siinkohal, et kuigi Kuressaares valmis mullu mitmeid auhinnaväärilisi ehitisi, väärib kultuuripärandi aasta valguses erilist tunnustust just Saaremaa muuseum, kes on suutnud hoida ja arendada linna sümbolit – Kuressaare kindlust.

Tunnustused jagasid välja Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja linnavolikogu aseesimees Piret Sarjas.

FacebookLinkedInJaga