Salme laevmatused võivad saada virtuaalmuuseumi

UUS VÄLJAKUTSE: Virtuaalmuuseumi projekti veab Salme väljakaevamisi juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets. Foto: Egon Ligi

UUS VÄLJAKUTSE: Virtuaalmuuseumi projekti veab Salme väljakaevamisi juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets. Foto: Egon Ligi

Kui Saaremaa muuseumil teaduse populariseerimise projektikonkursil õnneks läheb, võib juba üsna pea valmida Salme laevmatuste virtuaalmuuseum.

Eesti teadusagentuuri konkursile esitas Saaremaa muuseum selle direktori Endel Püüa sõnutsi virtuaalmuuseumi projekti mitmel põhjusel. Püüa märkis, et õigupoolest on see arheoloog Jüri Peetsi ja tema mõttekaaslaste idee, mis Saaremaa muuseumini jõudis n-ö viimasel minutil. “Sellegipoolest otsustasime asjale õla alla panna,” sõnas Püüa.

Moraalne kohustus

“Pealegi on kogu Saaremaaga seonduv meie huvisfäär,” tõdes Püüa. “Kuna lähiajal puudub meil võimalus originaalleidudele tugineva püsinäituse kokkuseadmiseks, siis virtuaalnäitus aitab seda puudujääki leevendada.”

Virtuaalmuuseumis saaks tutvuda arheoloogiliste kaevamiste, digitaliseeritud leidudega, vaadata laevade 3D-mudeleid ja sõdalaste matuste rekonstruktsioone. Kavas on teha ka temaatilised virtuaaltuurid ja animatsioonid, tutvustamaks lisaks muuseumieksponaatidele selle perioodi relvakunsti, matusekombestikku ja laevaehitust laiemalt.

Esemelistest leidudest, nagu mõõgad, kilbikuplad, nooleotsad, noad, mängunupud ja täringud, ambsõled jmt, valmiksid fotorealistlikud 3D-mudelid ja rekonstruktsioonid.

Laevade 3D-modelleerimiseks on vaja raudkonstruktsiooni säilinud elemendid digitaliseerida, neete ja neil säilinud puidukiudu analüüsida ning puuduvad osad modelleerida.

Valminud mudelite “meresõidukõlblikkust” saaks virtuaalselt testida ning vajadusel teha parandusi ja täiendusi. Laevade virtuaalsed 3D-rekonstruktsioonid on plaanis teha detailsed ja realistlikud. Nõnda et virtuaalmuuseumi külastaja saaks teavet laeva kuju, mõõtmete, konstruktsioonielementide tüübi, kuju ja materjali ning hüdrostaatiliste andmete kohta. Valmida võiks ka animatsioon sellest, milline võis olla laevade ehitusprotsess.

Kuna teaduslikud uuringud veel kestavad, taotleb Saaremaa muuseum praegu toetust virtuaalmuuseumi esimese etapi jaoks. Edaspidi on plaanis leida täiendavat raha edasiarendusteks.

Projekt maksab 20 000

Projekti läbiviimises osalevad PhD Jüri Peets (projekti juht), Reet Maldre, Raili Allmäe ja Liina Maldre, konsultant-ekspertidena on kaasatud Oslo ülikooli kultuuriloomuuseumi viikingilaevade väljapaneku kuraator professor Jan Bill ning Saaremaa muuseumi töötajad Olavi Pesti ja Külli Rikas.

Digitaliseerimiseks, modelleerimiseks, rekonstruktsioonideks ja muuks virtuaalmuuseumi loomisega seotud tegevuseks kuluks projekti kohaselt 20 000 eurot.