Särjepüük algas juba paastukuul (FOTOD) (4)

NAISED ON KANGED KALAPÜÜDJAD: Janne Tambu (vasakul) ja Palmi Saar Kuressaarest on staažikad “õngemehed”, kes rõõmustavad nii tänavuse varase püügihooaja alguse kui ka heade saakide üle. Foto: Raul Vinni

NAISED ON KANGED KALAPÜÜDJAD: Janne Tambu (vasakul) ja Palmi Saar Kuressaarest on staažikad “õngemehed”, kes rõõmustavad nii tänavuse varase püügihooaja alguse kui ka heade saakide üle. Foto: Raul Vinni

Eile leotas enam kui poolteistsada õngitsejat Nasva jõe suudmealal kunagise hotelli ja jahtklubi juures ussikesi ja tõuke. Aeg-ajalt naksasid prisked särjed õngekonksu ja kalameestel oli jälle saak ämbrisse poetada.

Mändjala mees Tarmo Sink ütles, et tore kevadilm lausa kisub jõe äärde. “Tähtis pole saak, vaid kohalolek,” arvas põline saarlane.

Jahisadama kail vibutas õngeritva ka kaks õrnema soo esindajat. Kuressaarlasel Palmi Saarel oli üks plastikämber ääreni särgi täis ja täis hakkas saama juba teinegi. “Rohkem ämbreid pole kaasa võtnud. Kui teine ka täis saab, ju siis sellest piisab,” oli endine lasteaednik, nüüdne pensionär saagiga rahul.

Palmi Saarele ei meenunud ükski varasem aasta, mil särg oleks juba märtsi teises pooles jõkke kudema tulnud. Ka saak on tema meelest eelnevatest aastatest kopsakam. Saare ja teiste õngitsejate püütud kalad poleks nagu paastukuu paastumisest midagi kuulnud. Koju viidi räästa alla kuivama ja pannil praadimiseks kenake hulk parajalt põntsakaid särjeisandaid ja -emandaid.

“Mul on viis last ja kuus lapselast. Oma perele kulub see kogus kõik ära. Kuivatatud särge on ikka kõige parem krõbistada. Kogu pere peab särjest lugu,” rääkis 39 aastat kalavetel käinud Palmi Saar.

Naabrinnast ligi poole lühema kalamehestaažiga, 20-aastase kogemusega Janne Tambu Kuressaarest oli eilse püügipäevaga samuti väga rahul. “Laupäeval ja pühapäeval käisin ka,” märkis Tambu, kelle abikaasa kunagi kalavetele meelitas.

Janne Tambu sõnul on kalapüük nende pere traditsioon. “Viimastel aastatel olen ka spinningut loopinud. Sõbrad on kaasa kutsunud,” viitas Tambu kalalkäimisele kui oma meelisharrastusele.

Usse ja tõuke naised ise kaevamas ei käi. Sööda ostavad nad Auriga keskusest Artemise poest.

Lõuna paiku pärast tööd jõudis jõe äärde Kuressaare ametikooli meister Olev Aru, kes on kevadist särjepüüki harrastanud üle neljakümne aasta. Aru mäletas, et ka hulk aastaid tagasi hakkasid esimesed särjed konksu otsa juba märtsi lõpus.

“Tavaliselt algab särjepüügiaeg aprillis või isegi mais, aga olen Nasva jõest saanud särgi ka varasematel aastatel 25. märtsil,” kinnitas Aru.

Eilse püügitulemusega jäi rahule ka Kuressaare noormees Märt Lallo, kes käis koos isaga jõe ääres juba poisikesena. Nüüdseks on tal õngemehekogemusi 7–8 aasta jagu.

Ka kutseliste kalurite võrkudesse, mis merre viidud, on esimesed särjed sisse ujunud ja saak kaldale toodud. Nasva mees Hillar Lipp teadis rääkida, et särjed on tee leidnud ka jõemõrda. “Tänavune kevad on tõesti harukordne. Tavaliselt tuleb särg jõkke 4.–5. aprilli paiku. Sel aastal aga üllatasid särjed juba 20. märtsil,” rääkis Lipp.