Anre Nõmme pürib Rio de Janeiro paraolümpiale (5)

LÄHEB, NAGU LÄHEB: Anre Nõmme sõnul ei tee ta sellest erilist numbrit, kui tal ei õnnestu oma eesmärki saavutada. “Järelikult on nii ette nähtud,” märkis purjetaja. Foto: Irina Mägi

LÄHEB, NAGU LÄHEB: Anre Nõmme sõnul ei tee ta sellest erilist numbrit, kui tal ei õnnestu oma eesmärki saavutada. “Järelikult on nii ette nähtud,” märkis purjetaja. Foto: Irina Mägi

41-aastane Saaremaa merispordi seltsi purjetaja Anre Nõmme on seadnud endale eesmärgi jõuda klassis 2,4mR 2016. aasta Rio de Janeiro paraolümpiamängudele.

“Selline mõte oli mul juba suhteliselt ammu,” tunnistas liikumispuudega Anre Nõmme, keda ei häiri mõne inimese hinnangul halvustav nimetus parasportlane, sest see on inimese mõtlemises kinni.

“Eesmärgid peavad olema. See paadiklass on kõige võrdsem maailmas, sest võistlused toimuvad nii tervetele kui ka puuetega inimestele ja need võivad toimuda ka koos. Lisaks sõidavad selle paadiga nii mehed kui ka naised, vanad ja noored. Paraolümpial on konkurents küll veidike väiksem.”

Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas ütles, et saarlase initsiatiiv on kindlasti tervitatav. “Kuna ma ei tea tema taset ja ega ta seda vist ise ka tea, siis on ka raske anda hinnanguid tema võimaluste kohta,” lausus ta, lisades, et igatahes jälgitakse alaliidus huviga, kuidas tal läheb.

Olümpiakoht 16 purjetajale

Õiguse võistelda parasportlasena sai Anre Nõmme möödunud nädalal Mallorcal, kus ta läbis invapurjetaja klassifitseerimise. Nüüd on tal ametlikult kõik võimalused vastavatel regattidel osaleda.

“See on tegelikult kahe poolega asi, et kas olla nüüd rõõmus või tõdeda seda, et sind tunnistati puudega inimeseks,” lausus juba neljandas klassis purjetamisega alustanud Nõmme.

2016. aasta olümpiamängudele saab kvalifitseeruda kahe võistluse kaudu, mis toimuvad tänavu Kanadas Halifaxis, kus saab koha kaheksa paremat, ja järgmise aasta sügisel Austraalias Melbournis, kus kvalifitseerub veel seitse purjetajat. Neile lisandub üks korraldajamaa Brasiilia sportlane.

Anre Nõmme ütles, et on nendel võistlustel teda ootava sportliku tasemega tuttav. Ta on käinud kaks aastat võistlemas Soome meistrivõistlustel, kus on purjetanud ka mitmed paraolümpial käinud mehed. Kõige paremini pole saarlasel seal siiski läinud.

Uuendamist vajab ka Anre Nõmme purjetamisvarustus. Ta sõidab praegu Haapsalu mehe Priidik Mentaali jahiga, millega viimane purjetas 2000. aasta Sydney paraolümpial.

“See on kõige suurem probleem, sest kui tahad tippspordiga tegeleda, pead olema suhteliselt rikas,” tõdes Nõmme. “Toetajaid tuleb leida ja sellega peab tegelema hakkama. Praegu olen tegutsenud rohkem oma käe peal ja projektide toel.”

Kuna Eestis selles paadiklassis võistlusi ei korraldata, on ainus viis oma plaanide teostamiseks osalemine välisvõistlustel.

Loodab toetajaid leida

Anre Nõmme lähimatesse plaanidesse kuulub osalemine mai lõpus Hollandis Medemblikis toimuval regatil. Edaspidi sõltub kõik sellest, kuidas tal õnnestub toetajaid leida.

Purjetamine oli esmakordselt paraolümpia kavas 1996. aastal Atlantas, siis veel demonstratiivalana, ning 2000. aastal Sidneys juba ametliku võistlusalana. Täna tegeletakse selle alaga rohkem kui 70 riigis.

Purjetamine on avatud kõigile füüsilise puudega sportlastele ning klassifitseerimissüsteem põhineb neljal faktoril: stabiilsus, käte töövõime, liikuvus ja nägemisvõime. Võisteldakse kolmel alal, mis pole sooliselt määratletud: ühe inimese kiiljahid, kolme inimese kiiljahid ja kahe inimese kiiljahid.

2012. aasta Londoni paraolümpial võistles 80 purjetajat kolmel medalialal.