Enerpointil ja Ionix Systemsil tööd jagub (1)

TÖÖ KÄIB: Enerpointi tehnoloogiagrupi töötajatel Egert Pärnal (istub) ja Meelis Tiitsonil on käed tööd täis. Foto: Sander Ilvest

TÖÖ KÄIB: Enerpointi tehnoloogiagrupi töötajatel Egert Pärnal (istub) ja Meelis Tiitsonil on käed tööd täis. Foto: Sander Ilvest

Ehkki üks suuremaid elektroonikatööstusi Incap Electronics Estonia koondas mullu Saaremaal suurema osa oma töötajaist, võib öelda, et ülejäänud elektroonikatööstustel läheb päris hästi.

Enerpoint Saare OÜ juhatuse liige Erik Keerberg kinnitas Saarte Häälele, et Enerpointi tervis on praegu stabiilselt hea. “Heameel on selle üle, et praegustes küllalt keerulistes majandustingimustes oleme suutnud siiski mõningase tegevuskasvu saavutada,” tõdes Keerberg, kelle kinnitusel on nende pikaajalistel olulistel klientidel õnnestunud oma turuosa hoida. Ta märkis, et konkurents turul on karm ja edu saadab praegu neid, kes suudavad suhteliselt lühikese tarneajaga pakkuda kvaliteetset ja kliendi vajadustest lähtuvat toodangut.

Vesi Enerpointi veskile

Vähemalt hooneautomaatika valdkonnas tundub, et suur seeriatootmine on ruumi tegemas iga kliendi spetsiifilistele vajadustele tuginevate väiksemate partiide tootmisele. “Ja see on vesi Enerpointi veskile. Oleme klientidele lähedal ja piisav paindlikkus võimaldab vajadusel igale kliendile pakkuda “rätsepaülikonda”,” nentis Keerberg.

Traditsiooniliselt on Enerpointi kliendid peamiselt Soome ja Rootsi kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete tootjad. “Samuti oleme küllalt aktiivselt tegutsemas Lääne-Euroopas ja Venemaal,” märkis Keerberg. Peterburgis töötab eraldi müügiesindus, sama on plaanis ka Saksamaal.

Enerpointi juhatuse liige ütles, et kui Soome ja Rootsi turg on tuttavad ja on teada, mis seaduspärasused seal toimivad, siis uutel turgudel tegutsemist alles õpitakse. “Igas piirkonnas kehtivad oma äritavad, neid peab tundma ja ka nende järgi käituma,” kinnitas Keerberg. “Isegi siis, kui mõni asi tundub totaalse mõttetusena.”

Enerpointi jaoks oli 2013. aasta Erik Keerbergi sõnul mõneti murranguline. Omanikettevõte ostis Enerpointi gruppi kaks samas valdkonnas tegutsevat Soome ettevõtet – Oumani ja Ekonori. Pärast tehingut sai Enerpointist Põhja-Euroopa suurim hooneautomaatika valdkonnas tegutsev ettevõte. Saaremaa tehase jaoks tähendab see Keerbergi andmeil lähitulevikus mõningast tootmismahtude kasvu ja ka töötajate arvu suurenemist. “Selle tehinguga seoses kasvatasime oluliselt tooteportfelli, mis on sisenemisel uutele turgudele väga tähtis,” avaldas ta.

Mahud püsivad stabiilsed

Ka lennukitööstusele elektrikaableid tootval Ionix Systems OÜ-l läheb selle tegevjuhi Margus Tangu sõnutsi stabiilselt ja möödunud aasta tulemustega ollakse igati rahul. Tootmismahud on ettevõtte juhi sõnul olnud stabiilsed ja ka edaspidi paistab samamoodi minevat. Uusi kliente ega turge pole vahepeal juurde saadud, aga selle nimel töötatakse Tangu sõnul aktiivselt. Praegu liigub Ionix Systemsi toodang valdavalt Inglismaale, Poolasse ja Marokosse.

Ionix Systemsi töötajate arv on Margus Tangu kinnitusel püsinud stabiilne ja töötajaid juurde võetud pole. Hetkeseisuga ei plaanita inimesi ka nüüd ja praegu juurde otsida. “Küll on aga vaja asendada lahkujad, keda pole õnneks palju,” tähendas ta.

Elektroonikatööstuse üleüldist olukorda Margus Tang oma sõnutsi kommenteerida ei oska. Ta märkis, et see oleneb pigem, millisesse tööstusharru toodang parasjagu suunatakse. “On nii positiivset kui ka negatiivset,” möönis ta siiski.


Elektroonika-, kummi-, kaabli- ja muud tööstused

Ettevõtted on loodud Saaremaale välisinvesteeringutena üheksakümnendate lõpus, mil Eesti tööjõukulu ja kvaliteedi suhe oli väga atraktiivne. Lisandusid investoritele meelepärane ärikeskkond, sh maksustamise reeglid.

Toodete arendus toimub suures osas emaettevõttes, nagu ka strateegiline planeerimine ja turundus. Tooted eksporditakse pea sajaprotsendiliselt. Kuna tooted on väikesemõõdulised, on neid lihtne transportida.

Kummitööstuses tegutseb kaks ettevõtet: Merinvest OÜ ja Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ. Elektroonikatööstuse ettevõtetega – Enerpoint Saare OÜ ja Incap Electronics Estonia OÜ – koos käsitletakse kaablitootjat Ionix Systems OÜ, mis toodab elektrisüsteemide juhtmestikke lennukitööstusele.

2013. aasta lõpus koondas Incap suurema osa oma töötajatest. 2014. aasta alguses alustas aga Kuressaares tootmist Tepcomp OÜ. Seega on sektori näitajates oodata muutusi.

Saaremaa elektroonika- ja kaablitööstuse käive oli 2012. aastal 37,4 miljonit eurot, kummitööstusel 21,4 miljonit. Nii kummi- kui elektroonikatööstuse käibed on maailma majanduses toimuva osas väga tundlikud.

Elektroonikatööstused on olnud 2009–2011 kummitööstustest kasumlikumad, kuid kummitööstuste suured investeeringud näitavad nende tulevikku suunatust. Investeeringutele lisaks on eelkõige elektroonikatööstus saanud oma tegevusele toetusi EAS-ilt. Need tööstusharud on tööjõumahukad, töötajate väljaõppe korraldavad ettevõtted peamiselt ise, mingil määral tehakse koostööd kohalike haridusasutustega, nt elektroonikaettevõtete koostöö Kuressaare ametikooli ja kolledžiga. Kokku leiab neis tööstustes rakendust üle 1000 inimese. Kokku oldi Saare maakonna suurimad tööandjad, troonides ka ametlikult üksteise võidu maakonna suuremate tööandjate edetabeli esimese seitsme hulgas.

Tekstiilitööstust esindavad kalapüüniste valmistajad Saare Frydendahl OÜ ja ViitaNet OÜ. Võrguvabrikud pakuvad ligi 150 töökohta. Lisaks on põhjust nimetada metallist unikaaltooteid – karikaid, rinnamärke jmt – valmistavat OÜ-d Sporrong Eesti ja eritellimusmööblit tootvat OÜ-d Kalla Mööbel.

Puidu töötlemine on põhitegevus umbes 40 äriühingul. Suuremad saematerjali tootjad on Reta Puit OÜ ja S.E.G.U OÜ, kes käitab Küdema saeveskit. Peamine hakkpuidu tootja on OÜ Agropartner, kes realiseerib selle AS-i Kuressaare Soojus katlamaja ja koostootmisjaama kütteks.

Suuremad puittoodete valmistajad on spetsialiseerunud palkmajade, nii ümarpalkmajade kui ka freesprussist majade, tootmisele. Olulisemad palkmajade tootjad on nt OÜ Sandla Puit, mandril registreeritud, kuid Saaremaal tegutsev Novara OÜ, E-Laube OÜ, Insel Woodhouse OÜ. OÜ Vätta Puit toodab uksi-aknaid, treppe, mööblit, aga ka puupaate. Nimetatud ettevõtete müügikäive oli 2012. aastal ühtekokku ligi 9 mln eurot. Kogu puidutöötlemise sektori käive oli ligi 12 mln eurot ja see andis tööd umbes 200 inimesele.

Piir puitmajade tootmise ja ehitussektori vahel on kohati tinglik, sest suurem osa puitmajade tootjaist monteerib neid ka kokku. Osal neist on näidatud suuremana majade tootmise, osal aga nende püstitamisega seotud käive. Nii on olulised palkmajade tootjad nt ka Saare Tare OÜ ja OÜ Valjala Ehitus, kuid nende põhitegevusala on ehitamine.

Ehitust vaadatakse samuti koos tööstusega. 2012. aasta andmeil oli Saare maakonnas üle 200 ehitusettevõtte, mis andsid käivet 55 mln eurot ja pakkusid hõivet umbes 800 inimesele. Suurema käibega ettevõtted olid AS EBC Ehitus, AS Kuressaare Ehitus, AS Level, AS Saare Erek, OÜ Klotoid, SV Torutööd OÜ ja Spetsiaalne OÜ, mis andsid ligi poole ehitussektori käibest. Ehitusettevõtted pakuvad piiratud hulgal püsivaid töökohti, kasutades turu olukorrale paindlikuks reageerimiseks laialdaselt alltöövõttu ja tähtajalisi töölepinguid.

Piret Pihel
Saare arenduskeskuse juhataja