Kompetentsikeskus laseb teha trepist kunstiteose (9)

RINGKÄIK UUES KOOLIS: Eile tutvusid ehituse hetkeseisuga Jaanis Prii, TTÜ Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg, 4. kursuse tudeng Signe Lonks ja 3. kursuse tudeng Argo Sannik. Ajutise puitkarkassi asemele tulebki  15 000 eurot maksev disaintrepp. Foto: Sander Ilvest

RINGKÄIK UUES KOOLIS: Eile tutvusid ehituse hetkeseisuga Jaanis Prii, TTÜ Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg, 4. kursuse tudeng Signe Lonks ja 3. kursuse tudeng Argo Sannik. Ajutise puitkarkassi asemele tulebki
15 000 eurot maksev disaintrepp. Foto: Sander Ilvest

Kuressaarde ehitatav väikelaevaehituse kompetentsikeskus tellib seaduse sunnil 15 000 eurot maksva kunstiteose, milleks saab olema hoone teisel korrusel asuva terrassini viiv trepp.

“Juba hoonet projekteerides sai ette nähtud, et kunst tuleb viia õue ja see võiks olla rakenduslik. Projekteerides nähti soetatavale taiesele ette ülesanne, et selle kaudu pääseks terrassile,” rääkis Tallinna tänavale ehitatava väikelaevaehituse kompetentsi­keskuse juhataja asendaja Jaanis Prii. Praegu pääseb terrassile mööda ajutist treppi.

Peagi kuulutab kompetentsi­keskus kunstiteose leidmiseks välja riigihanke.

“Esmaspäeval leppisime konkursi tingimuste koostamiseks kokku sama firmaga, kes aitas läbi viia ka keskuse arhitektuurikonkursi. Paari nädala jooksul saame selle välja kuulutada,” rääkis Prii.

Summa 15 000 eurot on 1% ehituse kogumaksumusest. See tuleneb kunstiteoste tellimise seadusest, mis jõustus 1. jaanuaril 2011 ja mis reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil.

“Olukord on selline, et vähem me ei saa ja rohkem ei taha sinna alla raha panna. Nüüd tuleb lahendus õigesse summasse timmida,” nentis Jaanis Prii.

Selliseid tarbekunstnikke, kes oskavad ja suudavad seda luua, on Prii arvates piisavalt. “Trepp võib olla metallist, võib olla puidust. Miks mitte klotsid, mida mööda saab ronida ja nende peal ka istuda,” pakkus ta välja. Trepp peab vastama teatud tingimustele, ennekõike tehnilistele. Kunstnikule mingeid raame ette ei seata.

Pakkumine on avalik. Saarlased kuidagi eelistatud ei ole. Kuid Jaanis Prii ei usu, et konkurss väga rahvusvaheliseks kujuneks.

Esimeses etapis valitakse portfoolio põhjal välja kolm kunstnikku või gruppi, kellel oleks eelnev töökogemus. Esikolmik valmistab tööeskiisid, mille põhjal selgub võitja. “See erineb arhitektuurikonkursist, kus kõik kandidaadid pidid oma ideed konkreetselt välja joonistama ja vaated tegema, kuid midagi uut selles pole. Näiteks Arvo Pärdi keskuse puhul oli samuti kaks etappi. See tundub kõige ratsionaalsem,” lausus Prii.

Linnakeskkonnas olevate skulptuuride koha pealt aktiivselt meedias sõna võtnud linna arengukomisjoni aseesimees Merit Karise kinnitas, et on ülesandepüstitusega kursis.

Tema sõnul tellitakse tänapäevane, nii praktilise kui ka kunstilise väärtusega teos, mis peab kontseptuaalselt lähtuma merelisusest, innovaatilisusest ja nooruslikkusest. Mõistagi on nõutav ka kunstiliselt kõrge tase ja sobitumine ümbritsevasse keskkonda.

“Kõik see kõlab õigesti ja hästi, ootan huviga pakkumisi ja lõpptulemust,” sõnas Karise.