Saarlased on lingvistikas tegijad

MITMEKÜLGSETE HUVIDEGA: Hanna Tuus tunneb lisaks lingvistikale huvi mitmete teiste teadusalade vastu. Fotol poseerib ta miniteaduspäevadel, kus esines naaritsa Saaremaale taasasustamisega seonduva uurimistööga. Foto: Irina Mägi

MITMEKÜLGSETE HUVIDEGA: Hanna Tuus tunneb lisaks lingvistikale huvi mitmete teiste teadusalade vastu. Fotol poseerib ta miniteaduspäevadel, kus esines naaritsa Saaremaale taasasustamisega seonduva uurimistööga. Foto: Irina Mägi

Tartu ülikooli teaduskooli lingvistikaolümpiaadi lõppvooru pääsenud neljakümne õpilase hulka jõudis koguni seitse saarlast.

Saaremaa ühisgümnaasiumist pääses eelvoorust edasi viis ja Kuressaare gümnaasiumist kaks õpilast. Esimese vooru suurima punktisumma kogus ja parima tulemuse sai Hanna Tuus SÜG-i 11. klassist. Paremuselt teine saarlane oli 13. tulemuse pälvinud Magnus Kaldjärv, samuti SÜG-i üheteistkümnendik. Edasipääsenute hulka mahtusid veel Karita Süld SÜG-i 9. klassist, sama kooli abituriendid Indrek Viires ja Grete Reinsoo ning KG 12. klassi neiu Riin Nõukas ja 10. klassi noormees Sander Tamm.

Eelvooru ülesannete lahendamiseks oli aega kolm tundi, mille jooksul tuli lahti mõtestada näiteks erinevate värvide koodid. “Ehk kuidas selgitada värve värvipimedale inimesele, kes ei tee näiteks vahet, kas fooris põleb punane või roheline tuli,” selgitas Hanna Tuus. Tema hinnangul olid ülesanded esmapilgul üsna keerulised. “Midagi kontimurdvat seekord siiski ei olnud, aga mõtlemist jagus,” tõdes ta.

“Lingvistikast huvituvad sellised õpilased, kes on tugevad pigem matemaatikas, kel on loogilist ja keeleloogilist mõtlemist,” ütles SÜG-i emakeeleõpetaja Merle Prii. “Vaid ühes aines tubli olemisest ilmselt ei piisa. Need, kes eesti keeles õigesti kirjutada oskavad, ei pruugi läbi lüüa lingvistikas.”

Hanna Tuusi, kes eelvoorus parimaks osutus, iseloomustas Merle Prii kui väga mitmekülgset ja erinevates valdkondades tugevat õpilast. Näiteks on Hanna võitnud üleriigilise emakeeleolümpiaadi, aga pälvinud ka rahvusvahelise tunnustuse oma keskkonnaalase uurimistöö eest, mille teema oli Euroopa naaritsa taasasustamine Saaremaale.

Kuidas lõppvooruks valmistutakse? “Ega siin olegi muud, kui leiame ühise aja, võtame lingvistikaülesannete kogu ette, lahendame ülesandeid ja arutame – läbi arutelu see õppimine toimubki,” rääkis Prii.

Lingvistikaolümpiaadi eesmärk on propageerida keeleteadust, mida koolis eraldi õppeainena ei õpetata. Olümpiaadiülesanded annavad võimaluse süveneda maailma keelelisse mitmekesisusse, nõudes lahendajalt eelkõige loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet.

9.–12. klassi õpilastele mõeldud olümpiaadi eelvoor toimus 22. veebruaril viies linnas: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kuressaares. Lõppvoor peetakse Tartus 26. ja 27. aprillil. Lõppvooru neli paremat koolinoort arvatakse Eestit rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil esindava võistkonna koosseisu.