Jupiti või kõik korraga? (14)

Kärla vallavolikogu algatus volikogu läinud aasta viimasel istungil teha ettepanek halduskorralduse muutmiseks on meie rahva hulgas esile kutsunud vastakaid arvamusi.

Paljud teevad kiirustamise pärast etteheiteid, mõni kehitab õlgu. On ka öeldud, et ükskõik, sest tegusal inimesel puudub vajadus kohaliku omavalitsusega suhelda. Etteheitjad on rõhunud asjaolule, et vaid paar kuud enne ühinemisettepanekut toimunud valimiskampaanias ei puudutanud ühinemise teemat kumbki Kärla volikogusse kandideeriv seltskond, seega ei saanud vallaelanikud valimiskasti juures ses osas ei oma heakskiitu ega vastumeelsust näidata.

Siiani elus ja terved

Õlakehitajad on need, kel on oma muredegagi küllalt tegemist, olgu need siis perekonna, töökoha või sissetulekutega seotud. Need, kes arvavad, et puudub vajadus omavalitsusega suhelda, on peamiselt mujal töötavad, kuid eramajades elavad inimesed, kelle lapsed on suureks kasvanud ja laia maailma rännanud. Vald tuleb neile meelde vaid siis, kui talvisel ajal autoga kodust välja ei pääse või kui suvel külateed tolmavad või on auklikud.

Kas Kärla vallale on liitumine kasulik? Sellele küsimusele vastuse leidmine ei ole kerge. Oleme paar aastakümmet kuulnud öeldavat, et väikesed vallad ei tule toime, ent ometi on need siiani elus ja terved. Kärla vald on alates 1997. aastast saanud teha suuri investeeringuid, mis on viinud meie elukvaliteedi uuele tasandile. Et sel ajal võttis volikogu suuna panustada kõigesse, mis on seotud laste ja haridusega, siis ongi nüüd meie peamine uhkus väga heas korras lasteasutused. Märgiline on asjaolu, et laste sündimus on tõusuteel – mullu sai meie register juurde 23 uut ilmakodanikku. Ka puhas kraanivesi kodudes ja lasteasutustes nõudis omal ajal päris kopsakat väljaminekut.

Mis meil veel head on? Läbirääkimiste käigus eluvaldkondi võrreldes oleme aru saanud, et Kärla vallas on sotsiaaltoetuste maksmise süsteem väga inimsõbralik. Volikogu on ilmselt leidnud toetamist vajavad kitsaskohad. Väike elanike arv soosib igale asjaolule tähelepanu pööramist, kuna abivajajate vähesuse tõttu ei koorma vajalikud toetuste summad ka eelarvet.

Selge on aga ka see, et ühinemise korral kõik sel moel püsima jääda ei saa. Milleski tuleb ka järele anda. Kas tulevikuski saavad puudega inimesed vallalt tuge, kas kõik lapsed saavad jõuluajal kommipaki või kooli lõpetamisel preemia või eakas juubilar lilled ja tordiraha, pole täna kindel. Need ja paljud muud asjad on veel otsustamata. Enne rahvahääletust peab aga kõik olema selge ja teave igasse peresse edastatud!

Hääletamata jätmine näitab vallaelanike ükskõiksust ja annab volikogule otsustamiseks vabad käed.

Samas vajame lähiajal üsna kopsakaid investeeringuid, olgu tegemist soojamajanduse või uue rahvamajaga. Kui eramutes elavad inimesed on küsinud, miks peab vald soojamajandusse panustama nii suuri summasid elanikkonna ühe väikese osa, kortermajade elanike pärast, siis tuletan meelde, et kortermajad ei ole siin kontekstis valla peamine huvi. Kortermajade kui eraomandi puhul on igal ajal võimalik kasutusele võtta lokaalne küte, sest ka selliste elamute tarbeks on tänapäeval olemas sobiva hinnaklassiga kütteseadmeid. Suurimat osa tarbitavast energiast vajavad aga meie vallaasutused – kool, lasteaed, spordihall, vallamaja ja rahvamaja.

Rahvamaja on meil ajast-arust ja jäänud investeeringute pingereas tahaplaanile, et muud asjad enne korda saada.

Just need kaks suurt investeeringut käivad meie väikesel vallal üksinda üle jõu. Kui varasematel aastatel oleme saanud projektide omaosaluse katteks võtta laenu ja tagasimaksed pole meie igapäevaelu takistanud, siis praegu plaanitavatest ettevõtmistest võib emb-kumb ära jääda, kuna seadus ei võimaldagi meil nii suuri laene võtta. Igapäevaeluks on aga vajalikud mõlemad investeeringud. Märkimist väärib ka tõsiasi, et praegu on kolme ühineda kavatseva omavalitsuse laenukoormustest Kärla valla oma kõige väiksem.

Kuidas edasi?

Viimasel ajal ei ole Kärla vald juhtimise osas stabiilsusega just hiilanud. 2005. aasta valimistest alates on ametis juba neljas vallavanem. Kas see on hea või halb, võib ju vaielda, ent liiga sage tegevjuhtide vahetus ei tule stabiilsusele kindlasti kasuks. Olen kuulnud rahva seast ka arvamusi, et ühinemine olevat juba ette ära otsustatud ja rahvaküsitlus tuleb rohkem naljapärast, sest seadus nõuab. Vaidlen sellele vastu, sest rahva arvamuse väljaselgitamine on minu arvates olulisemaid aspekte ühinemisprotsessis.

Mina volikogu liikmena ei hääleta ühinemise poolt, kui väga suur osa rahvast selle vastu on. Iga volikogu liige peab endale aru andma, et just seesama rahvas on nad ennast esindama valinud. Seepärast on oluline, et inimesed avaldaksid oma arvamust ühinemise kohta. Hääletamata jätmine näitab vallaelanike ükskõiksust ja annab volikogu liikmetele mistahes otsuse tegemiseks vabad käed.

Olen ühise Saaremaa valla pooldaja ja mulle eriti ei meeldi see jupiti toimetamine. Kuna tean, et mul on volikogu liikmete hulgas mõttekaaslasi, tunnen heameelt Kuressaare linnavalitsuse korraldatud hiljutistest nn kärajatest.

Seal selgus, et Saaremaa omavalitsuste juhid on juba ühe valla tegemiseks valmis. Äkki lähebki see variant nüüd käiku ja siis saame tunda heameelt, et Kärla vallavolikogu oli selles protsessis esimese tõuke andja. Kärajatele tuult tiibadesse ja teeme selle ühise omavalitsuse ükskord ära! Koera saba jupikaupa mahalõikamine teeb ju teatavasti palju rohkem valu, kui selle asja ühekorraga äratoimetamine.

Igale suurele protsessile on vaja aga algatajat ja eestvedajat. Selles rollis näeksin seekord Kuressaare linnavolikogu ja -valitsust.