Lugeja kiri: Kauge võib olla lähedane (1)

Kunagi rääkis Joosep Aavik mulle, et ta lellepoeg, tuntud keeleteadlane Johannes Aavik oli talle öelnud, et eesti ja draviidi keeles on ühiseid sõnu, näiteks nii keeruline sõna nagu “vasikas”.

Mul tekkis selle vastu huvi ja tellisin Tartu ülikooli raamatukogust draviidi keelte – kannada-, malajalami-, tamili-, telugu-vene keele – sõnaraamatud. Dramiidi-eesti sõnaraamatuid pole muidugi olemas. Väga huvitavad olid sõnaraamatute alguses teaduslikud artiklid draviidi rahvastest ja keeltest.

Üllatav oli leida nii paljusid huvitavaid kokkulangevusi draviidi ja eesti keele sõnades, eriti, kui leidsin sõnu, mida vanasti külas kasutati, aga nüüd enam mitte. Elavad ju draviidid meist nii kaugel – Indias, Sri Lankal jm.

Draviidi rahvad ei ole India põlisrahvad. Nad ilmusid sinna teadlaste oletusel mitte hiljem kui 4. aastatuhandel eKr. Nende päritolu ja vanem ajalugu on veel selgusetumad, kuigi on mitmeid oletusi. Üks neist oletustest on draviidi rahvaste keelesugulus soome-ugri keeltega. Et need keeled suguluses on, arvab ka inglise keeleteadlane T. Barrow. Ühist pole ainult sõnavaras, kokkulangemisi on ka morfoloogias ja grammatikas. Oleviku 1. pöörde lõpus on “n”, mineviku 3. pöörde lõpus “s”, käskiva kõneviisi lõpus täishäälik, sõnadel on rõhk esimesel silbil jne.

Soome-ugri ja draviidi rahvad on tuhandeid aastaid tagasi oma algkodust üksteisest geograafiliselt väga kaugele sattunud. Seetõttu on keeledki kaugenenud. Ka keeltevahelised seosed on jäänud väga kaugesse minevikku, mil polnud draviidi ega soome-ugri keeli, vaid üks algkeel, millest kujunesid uued keeled.

T. Barrow leidis soome-ugri ja draviidi keeles 72 ühist etümoloogilist sõnatüve. Mina leidsin sõnaraamatust näiteks järgmised: galavu – kael, nagu – nägu. Palu tähendab metsa, rikku rikast, aravu arvama.

Iga keel on nagu varasalv, mis sisaldab palju väärtuslikku ja põnevat uurimiseks rahvusteadustele. Keele säilimise seisukohalt tuleks aga võimalikult palju kasutada vanu ja murdesõnu ning väljendeid.

Urve Kirss