PRIA võttis järjekordse sadama pihtide vahele (50)

SADAM OOTAB AVAMIST: Ehkki Rannaaugu sadam on valmis, ei ole seni lindilõikamist toimunud, sest PRIA võttis arendajatelt oma rahanõudega igasuguse tuju pidu pidada. Foto: Sander Ilvest

SADAM OOTAB AVAMIST: Ehkki Rannaaugu sadam on valmis, ei ole seni lindilõikamist toimunud, sest PRIA võttis arendajatelt oma rahanõudega igasuguse tuju pidu pidada. Foto: Sander Ilvest

Mustjala vallas asuva Rannaaugu sadama ehitust rahastanud PRIA nõuab MTÜ-lt Vahuranna tagasi 185 000 eurot ehk umbes poole kogu eraldatud rahast, kuna PRIA hinnangul pole töid tehtud nõutud mahtudes.

Kui viimasel paaril aastal on PRIA maadelnud Lümanda vallaga Atla sadama pärast, siis nüüd on vaidlus käimas ka Mustjala vallas Tagaranna külas asuva Rannaaugu sadama üle.

PRIA nõude põhjus on sisuliselt sama, mis Atla sadama puhul – töid pole nende ekspertide hinnangul tehtud piisavas mahus. Täpselt samad on ka ehitajad: OÜ Monoliit ja OÜ Mert, kelle omanikud on omavahel korralikult tülli pööranud.

Sadama teise etapi tööde tegija, OÜ Mert juht Margo Berens väitis Saarte Häälele, et ei tea rahanõudest suurt midagi. Täpsemaid asjaolusid tuleks tema sõnul küsida Vahuranna esindajatelt.

MTÜ Vahuranna juhatuse liige Evald Sosnin kinnitas Saarte Häälele, et kõik on tehtud õigesti ning objektil jälgis tööde käiku omanikujärelevalve. “PRIA arvates oleme me muidugi kõik valesti teinud, kuid kõik on tehtud ausalt,” kinnitas Sosnin. Samuti Vahuranna juhatusse kuuluv Tatjana Alt ei soovinud rahanõude teemat kommenteerida.

Rannaaugu sadama I etapi tööde summadest nõutakse tagasi 90 854 eurot ja II etapi tööde rahast 94 669 eurot.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul nõutakse Rannaaugu sadama I etapi tööde summadest tagasi 90 854 eurot ja II etapi tööde rahast 94 669 eurot. Kokku on PRIA kahe etapi töid rahastanud 358 000 euroga. Lisaks on 22 inimest ühendav MTÜ Vahuranna sadamat rahastanud omavahenditest ja laenu abil.

Sarv-Kaasiku sõnul telliti pärast tehtud väljamakseid ekspertiis, mis tuvastas, et taotluse kuludokumentides viidatud töid ei ole tehtud kirjeldatud mahtudes. Täpseid põhjusi PRIA ei avalikusta, kuna sadama arendaja MTÜ Vahuranna esitas rahanõude peale vaide, mida PRIA ei rahuldanud. Seepeale kaebas Vahuranna otsuse edasi Tartu halduskohtusse, kus asi on praegu menetluses.

Maris Sarv-Kaasiku sõnul pole Atla ja Rannaaugu ainsad sadamad Saare maakonnas, millele antud toetuse kasutamist kontrollitakse. “Kuna menetlused on pooleli ja otsuseid tehtud ei ole, siis ei ole võimalik neist praegu rääkida,” sõnas Sarv-Kaasik.

Rannaaugu sadama ehitusel betoonitööd ja slipi teinud Monoliit OÜ insener-hüdrotehnik Jaak Reinmets ütles Saarte Häälele, et Rannaaugu sadama ehitamisel tehti sama viga, mis Atlaski: projekti muudatused jäeti PRIA-ga kooskõlastamata, kuid PRIA ei aktsepteeri töid, mis on tehtud nendega kooskõlastamata.

Reinmetsa sõnul on projektimuudatuste kooskõlastamine tellija ülesanne. “Kui meil tekkis tööde akteerimisega kahtlusi ja me pöördusime PRIA poole, siis andis PRIA meile teada, et nemad ei tohi otse ehitajaga suhelda,” rääkis Reinmets.

Töö tellija, MTÜ Vahuranna esindaja olevat aga Reinmetsale kurtnud, et kuna Rannaaugu oli üks esimesi Saarte Kalanduse toetusega rajatud sadamatest, siis ei olevat PRIA neid informeerinud, kuidas projekti muudatusi dokumenteerida.

Monoliit OÜ esindaja sõnul pole üldiselt olemas sellist sadamat, mille saaks algusest lõpuni esialgse projekti järgi valmis ehitada. “Kui sa hakkad kaevama, siis alles selguvad tegelikud geoloogilised tingimused ja sõltuvalt sellest tehakse väga tihti muudatusi,” selgitas Reinmets. “Sageli muutuvad ka tellija soovid,” lisas ta.

Hea koostöö näitena tõstis Reinmets esile eelmisel aastal Muhu valla tellimusel valminud Kallaste sadama. “Muhu vald kooskõlastas PRIA-ga kõik muudatused ja kõik on korras,” ütles Reinmets.

Raul Vinni, Ain Lember