Prognoos: 26 aasta pärast elab Saaremaal 5000 inimest vähem (6)

Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi elab 2040. aastal Saare maakonnas vaid 26 219 ja Kuressaares 10 752 inimest.

Praegu, 2014. aastal on meie maakonnas elanikke 31 262, neist Kuressaare linnas 13 035. 2012. aasta 1. jaanuari rahvaarvu, sündimust, suremust ja rännet aluseks võtnud statistikaameti prognoos näitab, et kogu maakonna elanike arv väheneb 2040. aastaks viie tuhande ja Kuressaare rahvaarv rohkem kui kahe tuhande võrra.

“Selline vähenemine pole sugugi võimatu,” arvas Saare maavalitsuse nõunik-perekonnaseisuametnik Avo Levisto. “Meil ju vähenes linnaelanike arv viie aastaga üle tuhande.”

Levisto märkis siiski, et seda, missugune on olukord 26 aasta pärast tegelikult, on praegu võimatu ennustada – võetakse ju prognoosimisel aluseks praeguseid andmeid sündide, surmade ja rände kohta ning praeguseid tendentse.

Eakate arv kasvab

“Maailm ju muutub ja paari aasta pärast ei pruugi enam olla sama seis, mis praegu,” sõnas Levisto. “Palju sõltub tulevikuotsustest ja sellest, kuidas meil õnnestub noori inimesi saarel hoida.”

Eesti 14 suuremale linnale rahvastikuprognoosi koostanud statistikaameti andmeil sünnib Saare maakonnas praegu aastas üle 260 lapse ja neist pisut rohkem kui pooltest saavad Kuressaare elanikud. 2040. aastaks on aga oodata sündivuse olulist vähenemist: uute ilmakodanike arvuks on maakonnas märgitud 147, kellest vaid 58 on pisikesed kuressaarlased.

Kui kuni 19-aastaseid lapsi-noori on meie maakonnas praegu üle 6000, neist linnas 2699, siis 26 aasta pärast vastavalt 3720 ja 1575.

Linlaste osakaal väheneb

Kui Eestis üldiselt suureneb linna- ja väheneb maarahvastiku osatähtsus, siis Saare maakonna puhul näitavad arvud, et 16 aastaga linlaste osakaal maakonna elanike seas väheneb: praegu on maakonna elanikest kuressaarlased 42,1%, 2040. aastal on linlaste osakaal aga 40%.

Kui praegu maakonnas sündivatest titadest on 44 protsenti Kuressaare elanikud, siis 2040. aastaks väheneb nende osakaal 39 protsendile.

“Praegu käib veel ränne linnast välja ja linna lähedale Muratsisse, Kudjapele, Mändjala piirkonda,” tähendas Levisto. “Seda aga, kuidas lood aastate pärast on, praegu veel ei tea.”

Statistikaameti vanemanalüütiku Alis Tammuri sõnul väheneb ja vananeb rahvastik seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel ligi 30 aasta jooksul kõigis linnades, ent linnade käekäik on erinev. Rahvastikku võidavad juurde Tallinn, Tartu ja Tallinna lähedal asuv Maardu linn, teiste maakonnakeskuste elanikkond aga kahaneb. “Veerandsaja aasta jooksul langeb neist viie linna – Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Kuressaare – rahvaarv allapoole 10 000 elaniku piiri,” prognoosis Tammur.

Kui praegu elab Eesti 14 suuremas linnas 59% Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61%.

“Loomuliku iibe puhul kasvab sündimustrend perioodi lõpuks 1,8 lapseni naise kohta ning suremuse juures on arvestatud, et oodatav eluiga jätkab kasvamist,” kirjutab Tammur Statistikablogis. “Välisränne on intensiivsem nooremates vanuserühmades ning siserändes toimub noorte linnastumine ja pereealiste eeslinnastumine.”