Uude äriklassi hotelli tuleb Saaremaa lugude tuba

JÄÄPURJEKAD: Hotellituppa osutus valituks ka Saarte Hääle ajakirjaniku Raul Vinni tehtud foto jääpurjekatest. Foto: Raul Vinni

JÄÄPURJEKAD: Hotellituppa osutus valituks ka Saarte Hääle ajakirjaniku Raul Vinni tehtud foto jääpurjekatest. Foto: Raul Vinni

Sokos Hotel Viru pöördus hiljuti Kuressaare turismiinfokeskuse poole ja pakkus Saaremaa tutvustamiseks võimalust pajatada oma lugusid peagi avatava äriklassi hotelli ühes toas.

Tallinna südalinnas asuva Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuhi Peep Ehasalu sõnutsi tuleb Saaremaa tuba Viru hotelli kõrval kahe nädala pärast avatavasse Solo Sokos Hotel Estoria’sse ehk lühemalt Estoria hotelli.
Tegemist on nn äriklassi hotelliga, mille toad pajatavad külastajatele lugusid Eesti erinevatest piirkondadest.

“Oleme lõpptulemusele juba väga lähedal ja pean tunnistama, et ma ise ei osanudki projektiga tegelema hakates ette näha, kui palju vaimustavalt põnevaid lugusid võib Eestist leida,” tunnistas Ehasalu.

Hotelli nimi Estoria tuleb sõnadest Estonia ja stories (lood – toim) ning Ehasalu sõnul oli eesmärk algusest peale rääkida külastajaile Eestist laiemalt. Saaremaa puhul pöörduti otse turismiinfosse, kuid Saaremaa lugu jõudis hotellini tegelikult läbi EAS-i, kellega turismiinfo koostööd teeb. “Lisaks räägib oma lugu eraldi Kaali külastuskeskus, teistest saartest on oma looga esindatud Muhu, Hiiumaa ja Kihnu,” loetles Ehasalu. Räägitakse ka muudest saartest, aga erinevate teemade kaudu. Näiteks on eraldi juttu tuletornidest, kirikutest ja laevadest.

Lugude jutustamise mõte on, et välismaalastel on suur huvi Eesti vastu, kuid enamasti on neil vähe aega. “Seepärast tuleme külalisele poolele teele vastu ja pakume intrigeerivaid lugusid juba hotellitoas,” selgitas Ehasalu.

Eesmärk on külastajaid nende toredate lugudega Eestisse taas tagasi meelitada, Setumaale, saartele, Narva ja Valka. Ehasalu sõnutsi teist taolise Eesti lugude kontsentratsiooniga hotelli maailmas ei ole.

Kommunikatsioonijuhi sõnul ei kavatse nad tubades tuledega vilgutada ega paku meeletuid digitaalseid lahendusi, sest need on asjad, mis inimene toas välja lülitab. Innovatsioon peitub tema sõnul partnerite ja hotelli kokkuviimises unikaalsel moel. Igas toas on seinal lihtne ja ilus pildigalerii, lisaks on seal suur illustreeritud ingliskeelne Eesti kaart Regiolt. “Inimene on vähemalt pool tundi toas viibitud ajast ärkvel ja loodud intriigi kaudu kutsume tutvuma iga looga veidi lähemalt,” selgitas ta.

Saaremaa lugudest saab hotellis olema lugu Salme viikingilaevast, Kaali kraatrist, Kuressaare linnusest jpm. “Igatahes väga head põhjused, et inimene otsustaks järgmise reisi Saaremaale ette võtta,” leidis Peep Ehasalu.
Sama meelt oli ka Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju. “Mõistagi ei jätnud saarlased ahvatlevat turundusvõimalust kasutamata,” kinnitas ta.

Paju märkis, et kõikidest lugudest valiti partnerite abil välja need kõige köitvamad, mis pakuksid külastaja hotellikogemusele lisaväärtust ja annaksid põhjuse Eestisse tagasi tulla. “Iga tuba räägib ühe loo, mis on ehitatud intrigeeriva fakti ümber ja laieneb nii piirkondlikult kui ka valdkondlikult,” selgitas Paju.

Kuressaare turismiinfokeskus pakkus koostöös Saarte turismiarenduskeskusega Virule ligi 30 võimalikku lugu, millest osutus valituks 12. “Estoria hotellis hakkab tuba nr 47 edasi andma Saaremaa hõngu ja loodetavasti tekitama ka soovi kohale sõita,” oli Karmen Paju lootusrikas. Selle toa seinale lähebki üles 12 fotot ülesehitusega “Kas teadsid, et…”.


Näiteid Saaremaa lugudest

Kas teadsid, et 19. sajandi lõpul oli Saaremaal umbes 1270 tuulikut. Nii nagu Gotlandil ehitas iga jõukas kaupmees endale kiriku, oli tublil saarlasest talupidajal oma tuulik. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegruppe.

Kas teadsid, et Valjala kirik on kõige vanem kivikirik Eestis. Kirikut hakati Valjalasse ehitama 1227. aastal, kui ristirüütlid alistasid Valjala maalinna, mis oli viimane paganate kants Eesti aladel.

Kas teadsid, et Orissaares on maailma kõige ainulaadsem jalgpalliväljak, mille keskel kasvab tamm.

Kas teadsid, et Kuressaare kaubalaevad olid 16. sajandil Baltimaade suurimad. Tänapäeval on Saaremaal enim väikelaevatootjaid Eestis ja sektori toodang on mitmekesine, alates

aerupaatidest ja lõpetades luksusjahtide ja töölaevadega. Igal saarlasest purjetajal on suure tõenäosusega olemas ka oma jääpurjekas, mida toodetakse samuti Saaremaal.