Ühinejate peaeesmärgiks ei ole raha kokkuhoidmine (9)

PRESSIKONVERENTS: Saaremaa meediast ainsana ühinemisläbirääkimiste pressikonverentsi vastu huvi tundnud Saarte Hääle ajakirjaniku Raul Vinni (keskel) küsimustele vastasid (vasakult) Ülar Tänak, Urmas Lehtsalu, Tiina Luks, Mart Maastik, Jaanika Tiitson, Andres Tinno ja Koit Kelder. Foto: Sander Ilvest

PRESSIKONVERENTS: Saaremaa meediast ainsana ühinemisläbirääkimiste pressikonverentsi vastu huvi tundnud Saarte Hääle ajakirjaniku Raul Vinni (keskel) küsimustele vastasid (vasakult) Ülar Tänak, Urmas Lehtsalu, Tiina Luks, Mart Maastik, Jaanika Tiitson, Andres Tinno ja Koit Kelder. Foto: Sander Ilvest

Kolme Saaremaa valla ühinemisel ei peeta suurt rahalist kokkuhoidu eesmärgiks omaette, pigem tahetakse sama raha eest saada paremat ja asjatundlikumat tulemit.

Rääkides kõikvõimalikest valdade ühinemistest on alati esile tõstetud ka kulude kokkuhoidu ametkonna ja juhtimise pealt. Seda rohkem küsimusi tekitas ühinevate valdade juhtide mõni aeg tagasi väljaöeldud seisukoht, et kedagi ei koondata ja tööjõudu üle ei ole. Võib juhtuda, et töötajaid on isegi puudu.

Ühinemislepingu koostamise lõppkoosolekul esmaspäeval Lümandas selgitati ka seda mõtet, mis on paljudes arusaamatust tekitanud. “Kulude kokkuhoid pole kunagi olnud eesmärk omaette,” kinnitas ühinemisläbirääkimiste koordinaator Koit Kelder, pidades silmas Lümanda, Kaarma ja Kärla valla ühinemist.

“Ütleme nii, et lauskoondamist ei tule, tuleb spetsialiseerumine,” märkis Kaarma vallavanem Andres Tinno. Tema sõnul tuleb ametikohtade osas ajapikku kindlasti korrektuure teha, kas või juba pensionile minejate arvelt.

Kärla vallavanem Tiina Luks ütles, et tegelikult ei ole kolme valla ühinemise kontekstis kunagi esile tõstetud ametkonna vähenemist. Küll räägiti seda juttu siis, kui teemaks oli terve Saare maakonna ühendamine üheks omavalitsuseks, millest aga asja ei saanud. “Praegu tõesti kedagi üle küll ei ole,” ütles Luks, lisades, et esimesel aastal pärast ühinemist on töökoormus ka ilmselgelt suurem. Mis puutub aga pikemasse perspektiivi, ei eitanud ka Luks võimalust, et töökohtade arv väheneb.

“Ütleme nii, et lauskoondamist ei tule, tuleb spetsialiseerumine.”

Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik ütles, et ühinemise eesmärk on saada ka paremat töökvaliteeti. Tema sõnul on Lümandal ühinemist vaja juba ainuüksi seetõttu, et väikese valla väikese ametkonnaga ei saa kindlasti sellist kvaliteeti, nagu seda saaks suures vallas ja rohkemate spetsialistidega. “Sama summa eest saame paremat tööd,” märkis Maastik. Kui praegu on nii, et igas vallas tegelevad ametnikud kõikide asjadega, siis tulevikus saaks tööülesandeid jagada kitsamas liinis.

Uue ühendvalla eelarves peaksid juhtimiskulud võtma eelarvest ca 10%, mis on Lümanda vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnul hea näitaja. Praegu on ühinevatest valdadest suurim juhtimiskulu, üle 10%, Kärlal. Teistes valdades jäävad juhtimiskulud veidi alla 10%.


Volinikud peavad selgitama

Kõigi kolme vallavolikogu esimehed kinnitasid nii pressikonverentsil kui ka eile Kadi raadios, et rahvahääletuse tulemusel on kindlasti suur kaal ka volinike lõplikul ühinemisotsuse tegemisel. Teadupoolest peab ühinemise kohta rahva arvamust küsima, kuid see ei ole lõppotsust tegevatele volikogudele siduv.

Lümanda volikogu esimehe Mart Maastiku sõnul näitab rahvahääletuse tulemus ühelt poolt seda, kui hästi on volinikud suutnud oma valijatele ühinemisvajadust selgitada. Sest volinikud on ses teemas ilmselgelt rohkem kodus kui tavaline vallakodanik. Teisalt arutasid vallavolikogude esimehed, et inimesed on ju ise volikogu koosseisu otsustama valinud, kuid samas ei ole volinikud seotud kindla mandaadiga.

Kindlasti loeb palju ka see, milliseks kujuneb rahvahääletuse osalusprotsent ning poolt- ja vastuhäälte osakaal.