Matemaatika läheb moodi (6)

Tegelikult matemaatika juba ongi moes. Matemaatikat rõhutab PISA, matemaatika on enamiku riikide koolides põhiaine ja kohustuslik eksam, matemaatilist (loe: loogilist) mõtlemist nõuab järjest kiiremini arenev tehnoloogia.

Matemaatikast on meil saanud juba kultuuri fenomen – 4. aprilli Sirbis käsitles matemaatika lihtsust Juhan Aru. Üsna huvitava nurga alt lahkas ta nn kitsa ja laia matemaatika erinevust. Kitsas programm tahab tema meelest õpetada ainult lugema, lai programm õpetab aga lugemist ja kirjutamist korraga. Ja kas üldse on võimalik õpetada lugemist ilma kirjutamiseta ehk lihtsalt väga vähest matemaatikat? Artikli autori arvates suudab kitsa õppekava läbinu küll ehk jälgida, mida teised maailmast räägivad, kuid ei oska seda hinnata. Lai programm lubab aga ka ise rääkida ja vastu vaielda ehk laob vundamendi diskussioonile. Ka minu arust on pigem kuritegu anda küll lihtsamaid teadmisi kergemini, aga jätta andmata mõistmine.

Mõistmise tunnetamisest

Kuidas mõistmist tunnetada? Mäletan, et kaheksakümnendatel algas revolutsioon arvutimaailmas. Noore kooliõpetajana sain olla maakonna esimene arvutiõpetaja. Alustasime programmeeritavatest taskuarvutitest. Siis saime annetusena tervet tuba täitva Nairi-K, millega sai töötada korraga üks õpilane, ja seetõttu venisid tööpäevad öötundideni. Ja siis tulid esimesed personaalarvutid – Agatid. Värvilised ekraanid köitsid ja olematu tarkvara inspireeris. Parimad jõudsid masinkoodis programmeerimiseni, arvutite kasutusajad olid jaotatud ööpäevaringselt ja kõigi õpilaste praktiliseks ülesandeks oli mõelda välja ja luua töötav arvutimäng.

Õpilane Argo Kirss lõi koolimatemaatika statistikakursuse raames ka töötava statistikapaketi, millega sain täiesti vabalt töödelda oma tollase psühholoogia lõputöö andmestikku. Seega pääsesin sõitudest Tartu arvutuskeskusesse, kus seda tehtud oleks ja mille sisestamisvigu oleksin pidanud korduvalt parandama. Tehti ka lausa multifilme ja hiljem meie oma riigi Jukudel ka kooli jaoks andmebaase…

Parimad lõpetajad said esmakursuslastena kohe ka ülikoolide IT-õppejõudude assistentideks. Aga see oli siis. Natuke kurb ja vastuoluline on see, et mida kasutajasõbralikumaks muutuvad arvutid, seda vähem motiveerivad nad looma – suureneb küll arendajate hulk (kodulehed, IT-poed jms), aga lausa eksponentsiaalselt kahaneb nn uute vundamendiloojate arvukus. Kui kaheksakümnendatel oli igale õpilasele selge, et vähese matemaatikaga pole arvutis midagi teha, siis nüüd ei leia paljud enam mingit seost matemaatika ja IT vahel. Õnneks on näha, et see peab muutuma.

Heal lapsel mitu nime. Matemaatika on päris kindlasti ka keel ja tegelikult maailma parim keel – kõige selgema ülesehitusega ja rahvuste ülene. Ega muidu ei võidaks lingvistikaolümpiaade e keeleteaduste olümpiaade eranditult matemaatikute paremik.

Eesti tehnoloogiariigiks

Uueks algatuseks on kujunenud robootika ja programmeerimise õpetamine algklassides ja lausa lasteaias. Väga õige, sest sündiv põlvkond hakkab meie tehnoloogiat kasutama loomuliku keskkonna osana e samamoodi nagu meie võtsime riiulilt raamatu. Tundub, et me ei jõua neil eest ära…

On siiski üks juba varem mainitud oht: meie lapselapsed on üliedukad tehnoloogia kasutajad, aga kes uut loovad? Ka kasutamine arendab – ehk see ongi uus matemaatika ja uus loogika arendamine? Siiski, ka praktikas kogetut peab toetama teooria. See saab üsna kohe selgeks ka häid kokasaateid vaadates.

Õpilased ja kool on ühiskonna peegelpilt. Kui ühiskond kardab matemaatikat, ei hakka ka õpilased seda armastama. Õnneks kostab juba üha rohkem hääli matemaatika kaitseks ja populariseerimiseks.

Õpilased ja kool on ühiskonna peegelpilt. Kui ühiskond kardab matemaatikat, ei hakka ka õpilased seda armastama. Õnneks kostab juba üha rohkem hääli matemaatika kaitseks ja populariseerimiseks. Viimastel aastatel on ka president kutsunud üles matemaatikat õppima. Ülipopulaarseks on saanud nüüd juba igas arvutis vabalt kättesaadav matemaatika õhtuõpik.

Maleliidu president Andrei Korobeinik soosib koolides maleõpet just sel eesmärgil, et reaalainete mainet tõsta. Ka meie koolis saavad maleõpetust kõik kooliteed alustavad õpilased. Viimases PISA-uuringus oli Eesti jälle tipus probleemilahendusoskuste testi tulemustes. Need on aga kõige tihedamalt seotud just matemaatikatulemustega. Testis uuriti õpilaste üldist arutlemisoskust, võimet ja motivatsiooni lahendada uudseid probleeme. Võimalikult vähe pidi kasutama ainepõhiseid faktiteadmisi. Probleemilahendusoskus on aga seotud just tööturul ja elus hakkama saamisega.

Ülikoolid on laiendamas matemaatikaeksami osatähtsust ka mitmete humanitaarsetes õppekavades. Selle taga on ülikoolide soov võtta vastu mitmekülgsete annetega, loogilise ja analüütilise mõtlemisvõimega üliõpilasi. Just selliseid võimeid arendab aga matemaatika õppimine.

Hiljuti käis ajakirjandusest läbi veel üks põrutav uudis. Nimelt olevat inseneride liidul ja majandusministeeriumil koos plaan ja raha, et IT-valdkonnas revolutsiooni teinud “Tiigrihüpet” tehnoloogias korrata.
“Tehnoloogiahüppe” peamine eesmärk on algklassidest alates lastes insenerialade vastu huvi tekitada nii, et varsti läheks juba 60% keskkooli lõpetajatest reaalaineid õppima ja Eestist saaks e-riigi kõrval ka tehnoloogiariik.