Ettevõtlus on amet – kes teeb, see ka jõuab (8)

Saarte Hääle konkureerivas väljaandes ilmus möödunud nädalal artikkel, kus mind ja minu tegevust ei näidatud just kõige paremas ja õigemas valguses. Proovin nüüd rääkida laiemale ringile oma tegemistest ja arvan, et kui ise räägin, ehk on ka minu poolel kaasamõtlejaid.

Enamasti olen harjunud oma mõtteid ja plaane panema kirja, siis isekeskis arutama lähedastega, kaaluma võimalikke lahendusi ja esitama kirjalikult, kuhu vaja, et vajalikke planeeringuid, lubasid, kooskõlastusi või toetusi saada ja tegevusi täide viia.

Tundub aga, et need, kes rohkem räägivad, nende arvamust ja tegusid peetakse õigemaks ja nendega arvatakse kaasa. Kuigi nende tõde võib olla tihti ainult pooltõde või siis kallutatud tõde.

25 aastat ettevõtlust Sõrves

Ettevõtlusega alustasin koos abikaasaga juba pärast sõjaväest tulekut, kui vanaema kinkis meile esimesed lambad. Loomapidamisega tegelesime üle 10 aasta. Eraettevõtlusega juriidilises vormis alustasin 1989, kui külanõukogu esimees pakkus võimalust alltöövõtule tolleaegseid külanõukogule vajalikke väiketöid objektidel (bussipeatused, kalmistu väravad, teeääred jne) korraldama hakata. Esimene katsetus turismimajandusega sai tehtud 1990. aastal kooperatiivi Pagila näol. Kuid majandus käib üles-alla ja korraga olid turistid-telkijad kadunud.

Kuna ka eraettevõtlusmaastikul tekkisid võimalused kaubandusega tegelemiseks ja abikaasa töötas Salme baaris, kus midagi eriti müüa ei olnud, sai sobitatud koostööd baari haldava KRTK Toitlustuskombinaadiga.

Koostöö oli sujuv, kuid ettevõtlus arenes piiratult. Võimalust baar Sõrve sovhoosilt rendile võtta ei antud. Saime selle alles pärast sovhoosi lagunemist. Investeeritud sai kogu oma vaba aeg ja kõrvalepandud raha. Koos õemehega ehitasime vallalt rendile võetud fuajee riietehoiust välja ka väikese kaupluse ja ettevõtlus liikus edasi. Kuni tekkis kõrvale uus Salmel erastatud Agolas kaubanduse toidukauplus ja restoran. Lisaks olid lauda pood ja bensiinijaam, kus 24/7 sai kõike.

Pärast Pikse poe teket jäi “lobi” aga nii lahjaks, et enam ei jaksanud kulutustele peale maksta. Seega tuli otsus kaupluse uksed sulgeda ja abilistel minna lasta. See oli raske kogemus. Perre sündis lisaks ka väike poeg ja abikaasal ei olnud võimalik enam nii aktiivselt tegemistes kaasa lüüa.

Baar sai kolitud väiksemale rendipinnale, lisaks võtsime rendile kultuurimaja lagunenud WC, millest püüdsime ehitada kööki. Toitlustamine suvekuudel oli üsna sujuv, osalesime müükidel väliüritustel. Talvekuudel sai nädalavahetustel korraldatud baariõhtuid, alustasime õllepidudega.

Kõigisse ettevõtmistesse olid kaasatud ka pere suuremad lapsed, kes olid siis juba keskkooliealised. Koos loomade kasvatamisega tulime omadega välja.

Õnneks tekkisid uued võimalused. Läätsale oli kala töötlemiseks vaja lisatööjõudu ja nende majutamiseks otsiti kohta. Kuna Salme kultuurimaja teisel korrusel lagunesid pärast Sõrve sovhoosi laialiminekut kasutult seisnud ruumid, otsustasime katsetada majutusteenuse korraldamisega. Läbitud sai koolitus, registreeritud uus ettevõte ja läbi kõhkluste rendile võetud kunagise sovhoosi kontori teine korrus. Remonditud sai katus, parandatud seinad, uksed ja aknad. Soodsalt õnnestus osta kasutatud mööbel. Algus oli tehtud, kuid tulu tuli vähe, et kulutusi katta ja ettevõtet edasi arendada.

Euroopa kaasabita ei saa

Õnneks algas Euroopa toetuste periood. Koolitustel õpetati raamatupidamist ja projektide kirjutamist ning konsultandid aitasid ettevõtlusele jalad alla saada. Muidugi, kõik nõudis palju tahtmist ja aega pere arvelt ning raha panustamist omaosaluseks. Normaalset laenu sai ainult tänu KredExi garantiile, kuid riskid tasusid end pärast majutushoone kapitaalset remonti ja ettevõtluse käivitamist ikkagi ära.

Sõrve külalistemaja tegevus sai aktiivselt hoo sisse tänu Ventspilsi–Mõntu laevaliini samaaegsele avamisele. Rekonstrueerisime kaasaja nõuetele vastavaks baari köögi. Lootust anti valla poolt baari kaasaegseks ümberehitamiseks. Ettevõtlust sai alustatud ka vähikasvanduse projekteerimise ja väljaehitamisega taha-Sõrve.

Kõik sujus üsnagi hästi masu tulekuni. Kinni pandi laevaliin, turiste jäi vähemaks ja nende käigud hooajalisemaks. Kulutuste optimeerimiseks otsustasime majutuses laiendada teenuste pakkumist. Toetusraha abiga ehitasime välja saunad, soojustasime välisseinad, vahetasime aknad. Selle tulemusel muutus teenuste käive stabiilsemaks.

Ettevõtluse arenedes areneb piirkond

Tunnustuseks oli korduvklientide arvu kasv ja külastajate rahulolu pakutavate teenuste kvaliteediga. Ka sünnipäevad, pulmapeod ja peielauad lisavad tasuvust. Kuna aga pidevaks toitlustuse pakkumiseks ei olnud enam sobivat ruumi, otsustasime hakata ehitama söögikohta.

Rootsis koolitusreisil õpitu ja nähtu põhjal tekkis plaan ehitada Salme jõe äärde koos sadamaga multifunktsionaalne hoone kogukonna tegemisteks. Turundusideeks oli merest värskelt püütud kalast kohapeal kohalike toodete ja toitude valmistamine ning müük koos toitlustusega, samuti meremuuseum. Teema jäi aga kohalike mõjutuste tõttu lahenduseta.

Kuna taga-Sõrves arendasime vähikasvatust, siis tekkis idee pakkuda seal hoopis kalapüügivõimalust koos tiigist värskete vähkide püügi ja keetmisega. Praeguseks ongi välja ehitatud teenindushoone, grillimaja-katusealune ja piknikuväljak. Kala püüdmiseks on paat ja võrgud. Kaluritega on sõlmitud koostööleping püügiretkedeks.

Kuna tean, et edukaks turundamiseks ja suurele avalikkusele reklaamimiseks peab toode olema kvaliteetne, siis on plaanis osta juurde köögiseadmeid ja paigaldada suurem katusealune ehk telk, kuhu mahutaks ka halva ilmaga tegutsema. Soovime ehitada kämpinguhooned, et tegutseda saaks ka sügis- ja kevadperioodil. Majutust koos hommikusöögiga pakume praegu ainult Salmel asuvas Sõrve külalistemajas.

Kõike tehtut ja plaanitavat arendan eesmärgiga pakkuda teenuseid ja tooteid turistidele ning meie oma rahvale.

Ettevõtluse arenedes areneb ka piirkond. Maal ettevõtlust arendada jaksab, aga ainult tänu Euroopa raha kaasabile ning muidugi koos edumeelsete ja koostöötahteliste inimestega.

Teenuseid ja tooteid on vaja ka meile endile – kohalikele. Proovi sinagi!

Toomas Sepp
Ettevõtja