Puudega inimesed: toetuse vähendamise piir ei tohi olla liiga madalal (4)

Puuetega inimeste hinnangul on kavandatava töövõimereformi üks oluline probleem töövõimetoetuse vähendamise piir, sest piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada.

“Suurimaks murekohaks on jätkuvalt töötasu piirmäär, alates millest hakatakse töötava puudega inimese töövõimetoetust vähendama,” lausus Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Reformiplaani kohaselt hakataks töövõimetoetust vähendama, kui osalise töövõimega inimene teenib kuus 641 eurot brutotöötasu ning toetuse maksmine lõpetatakse 1005 euro teenimisel. See ei arvesta, et puudega kaasnevad tihti olulised täiendavad kulutused ning piir seatakse 2016. aastaks, mis ajaks on inflatsioon selle väärtust kahandanud, rõhutas ta.

“Kui puudega inimene on vaatamata oma tervislikule seisundile suutnud õppida, leida ja säilitada tasuva töökoha ning igapäevaselt kanda suuremaid kulusid seoses töölkäimisega, ei tohi riik võtta inimestelt motivatsiooni ennast pingutada ning tööga elujärge edendada,” lausus Haukanõmm. EPIK ettepanek on siduda toetuse vähendamise piir keskmise palgaga, et puuetega inimestel jääks toetusest võimalus katta tööl käimisega kaasnevad suured lisakulud nagu näiteks kulutused invatranspordile, tugiisikule, isikliku abistaja viipekeele tõlketeenusele, mida ei suuda katta kohalikud omavalitsused.

EPIK rõhutas koos liikmesorganisatsioonide esindajatega 15. aprillil sotsiaalministeeriumis reformi eestvedajatega kohtudes, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu on tänu läbirääkimistele muutunud paremini rakendatavaks.

“Oleme korduvalt teinud täiendava ettepaneku lisada töötukassa poolt pakutavate meetmete hulka täiendav, töölkäimist toetav toetus ja teenus. Praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav töötamistoetus on alakasutatud. Meie ettepanek on viia nimetatud toetus töötukassa alla, kust on võimalik abivajajal saada toetust või teenust tööl käimisega seotud kulude katmiseks,” lisas Haukanõmm.

EPIK on 21 aastat tegutsenud katusorganisatsioon, mis ühendab ligi 220 puuetega inimeste organisatsiooni ligi 30 000 liikmega, esindades 144 000 puudega inimest üle Eesti.