Saaremaale südame kaotanud mees ajab eestlased üle ilma kokku (2)

Sel suvel 1. kuni 3. juulini toimub Mändjala kämpingus esimest korda üleilmne eestlaste kokkutulek ESTOP.

Kokkutuleku algatajad on Tenerifel elavad Eike Feigenbaum ja Olavi Antons (fotol vasakul). Viimane neist rääkis, et ideel oli mitmeid ajendeid. Kõige esimese tõuke andis kunagine – küll ennatlikuks osutunud – teade, et ESTO-de korraldamine lõpetatakse ära. Teine, aga mitte sugugi vähem oluline asjaolu on Antonsi isiklik veendumus, et internetis suhtlemine ei asenda silmast silma, reaalses maailmas suhtlemist.

Lisaks on Antons veendunud, et väliseestlased vajavad samuti oma kogukonda. “Hiljuti koperdasin ühe uurimuse otsa, mis väidab, et inimese jaoks on kogukond ülioluline osa mistahes õnneliku ja rahuldava elu elamiseks,” märkis ta.

Tänu koostatud uuringu analüüsimisele, milles osales kokku üle veerand miljoni inimese, avastasid teadlased, et tugevamate sotsiaalsete suhetega inimestel oli tervelt 50 protsenti suurem tõenäosus kauem elada. “Seega on ülioluline, et ka väliseestlased tajuksid, et nad on ikkagi kogukonna osa, ja see eeldab ju suhtlemist. Ja suhtlemiseks me seda ESTOP-it korraldamegi.”

Ülevaatamised ja kallistamised

Üks eesmärk on korraldajatel kokkutulekuga veel. Olavi Antons märkis, et kõik harva kodumaad väisavad väliseestlased teavad, kui väsitavaks võib osutuda sõprade-tuttavate külastamine. “Suurema tutvusringkonnaga inimestel võib puhkus kujuneda väsitavaks ralliks ühest Eesti otsast teise ja tagasi jõudes vajavad nad omakorda puhkusest puhkust,” rääkis Antons. Ta avaldas lootust, et ESTOP-ist kujuneb sedasorti üritus, kus kodu- ja väliseestlased kokku saavad ning sinnasamasse on võimalik kokku leppida kõik ülevaatamised ja kallistamised.

Antonsi sõnutsi on raske prognoosida, palju rahvast kokkutulekule tuleb. “Mändjala kämpingusse mahub ööbima pealt kolmesaja inimese ja selle me loodame ikka täis saada, lisaks muidugi kodueestlased ja saarlased,” arvas ta, lisades, et ilmselt tuleb õhtuste kontsertide ajaks platsile rahvast rohkemgi.

Juba registreerunuid on umbes poolsada, kaugeimalt tulijad on Austraaliast, Kanadast ja USA-st. “Et ma olen ürituste korraldamisega ka varem tegelenud, siis empiiriliselt võin kinnitada, et suurem sagimine algab alles kaks nädalat enne ehk nädal enne jaanipäeva.”

Päevast aega kasutatakse kokkutulekul selleks, et omavahel suhelda ja väliseestlusega seotud plaane pidada. Ühtlasi võetakse mõõtu köieveos ja mälumängus. Toimub palju muudki.

Õhtuti on kontserdid ja simmanid, kohale tulevad Jaan Tätte ning Lauri Saatpalu koos Peeter Rebasega, tantsuks mängivad-laulavad Mister Ai ja Saaremaa oma mees Antti Kopliste.

Saaremaaga juba 30-aastane suhe

Olavi Antons ise satub Saaremaale nüüdsest suviti, kuna eelmisel aastal soetas ta endale Selgase külla väikese maja. Tema suhe Saaremaaga algas üle 30 aasta tagasi, kui ta sattus nn musta jõugu ehk mitteametliku ehitusmaleva koosseisus Saaremaale ehitama.

“Ise me end muidugi mustaks jõuguks hüüda ei lubanud, vastupidi – me olime valged, lõõpimisi hüüdsime oma igal suvel uuesti formeeruvat seltskonda Qumar Flyers Destroy Whitepower ehk QFDW (tõlkimatu sõnamäng – toim),” rääkis Antons.

QFDW saanud Antonsi sõnul oma ninamehe kaudu hästi läbi konsistooriumi ja kogudustega ning nende “leivanumbrid” olid lisaks kirikutele just ajahambast näritud objektid Saaremaal –Karja kirik, Kõljala mõis. “Ka näiteks Kuressaare piiskopilinnuse vahelagede talad on minu väikeste valgete käekestega paika veditud,” tunnistas Olavi Antons.

Objekte oli neil aastate jooksul ka mandril. “Aga südame kaotasin igaveseks Saaremaale, lesides sumedas augustiöös loojangujärgselt ikka veel päikesest soojal Pöide kiriku katusel.”