Hülgepojakorjus meelitas kohale uudishimulikke

Kuressaare lähedal asuvasse Muratsi sadamasse nädalavahetuse sooja päikselist ilma nautima tulnud kümned inimesed said soovi korral lähedalt uurida kaldale jäetud hülgepojakorjust.

Määrdunudvalge karvkattega korjus oli asetatud üsna käidavasse kohta, paadisillana kasutatavale augulisele metallalusele ja lebas seal vähemalt kaks päeva, laupäeval ja pühapäeval, tekitades uudishimu ja elevust nii lastes kui ka randa jalutama toodud koertes.

Sadamas mõlemal päeval õngitsenud mehe teada tõid korjuse kaldale ilmselt kalamehed, kelle mõrda loom sattunud oli.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri andmeil polnud hülgekorjusest eile ennelõunase seisuga keegi inspektsioonile teada andnud ning info selle kohta tuli alles Saarte Häälelt.

Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Anneli Vahteri sõnul tuleks inimesel, kes surnud hülge leiab, helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 või otse keskkonnaametile.

“Kuna hüljes on looduskaitsealune loom, tegeleb korjusega edasi keskkonnaamet,” ütles Vahter.

“Ega leidja rohkemat teha saagi, kuna sõrmipidi korjuse kallale minna ei ole mõistlik,” rääkis Jaak Haamer. “Samuti tasuks sellest eemal hoida koerad-kassid, sest kui korjus seal juba pikemalt lebab, teeb loodus omad korrektiivid ja levima võivad hakata haigused.”

Ka keskkonnaametile polnud surnud hülgepojast teada antud.

“Kuna Saaremaa lähedal on hallhüljeste poegimisalad, võib arvata, et tegemist on hallhülgega,” ütles keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman, lubades, et keskkonnaamet uurib asja. “Hallhülge kui kolmanda kaitsekategooria liigist looma korjusega peab aga tegelema kohalik omavalitsus.”

Muratsi külavanema Ülo Veversi teada oli nädalavahetusel sadamas lebanud korjus mõrda uppunud hüljes. “Ma ei tea, kuidas selle loomaga on, aga seni on mõrrast saadud hülged läinud Tartu ülikooli teaduri Markus Vetemaa kätte uurida,” lausus Vevers.

Kaja Lotmani sõnul hukkuvad kalurite püünistes enamasti täiskasvanud hülged, kes lähevad sinna kala sööma, ei pääse õigel ajal välja ja upuvad. “Nii väikesed, alles titekarvas hülged ise eriti veel jahti ei pea,” rääkis Lotman. “Ilmselt sattus poeg emast eemale, kuna tänavu kevadel lagunes jää kiiresti.”