Kõike vabatahtlike õlgadele panna ei saa! (6)

MUHU MEHED: Tornimäe rahvamajja kutsutuile esinevad Muhu Merepääste Seltsi esindajad Madis Rehepapp ja Mihkel Jürisson. Foto: Sander Ilvest

MUHU MEHED: Tornimäe rahvamajja kutsutuile esinevad Muhu Merepääste Seltsi esindajad Madis Rehepapp ja Mihkel Jürisson. Foto: Sander Ilvest

Nii ütles kahe nädala eest Pöide vallas Kõrkvere külas Pae rannas õnnetult hukkunud 6-aastase Karl Mihkli isa Kalvar Ige.

Mees kohtus Saarte Häälega eelmisel neljapäeval, tunnike enne Tornimäel alanud merepäästeteemalise koosoleku algust. Kalvar Ige koosolekul osaleda ei suutnud, ta ei tahtnud oma noorima lapse kaotust veelkord üle elada.

“Riigimehed algul koonerdavad ja samas on raha küll. Piirivalve ja keskkonnainspektsioon kontrollivad pidevalt teineteise võidu kalapüüdjate dokumente, paadid autol taga,” rääkis mees Saarte Häälele.

Päästjate ees võtab ta mütsi maha. “Mis nad teha said, kui neil paati polnud,” küsis Ige, kelle meelest ei saa kõike vabatahtlike õlgadele ka panna. Ige hinnangul ei ole hädavajalik ka kümneid tuhandeid maksev uhke kaater, sest rannas aitaks pisikesest paadistki.

Mitteametlikes paatide vettelaskmis- ja ujumiskohtades võiks tema arvates olla infotahvlid vabatahtlike paadiomanike numbritega, kes appi tuleksid. Samuti võiks sellistesse kohtadesse muretseda aerudega päästepaate. “Need võiks olla punast värvi, et kõik aru saaks, milleks need on,” arvas Ige.

Päästjad siseveekogudel

Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe ja Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun rääkisid Tornimäel, et päästekomandode ülesandeks on päästmine siseveekogudelt. Seetõttu on päästepaat vaid Kuressaare komandol.

Lindmäe ütles, et Orissaare piirkonda jääb üks järv, millele paadiga ligipääsemine on keeruline. Kihelkonna komando paat on aga praegu remondis, sest ei pea õhku. Tavalise kujuga paati päästetöödeks kasutada ei saa, sest kui vees olevad inimesed korraga pardast haaravad, võivad päästmist vajada ka päästjad ise.

Seni on Saaremaa päästjate reageerimisalaks olnud Karujärv ning Mullutu suurlaht.

“Kui päästeametile antakse riigi poolt üle merepääste ülesanded, siis tuleb üle vaadata kogu Eesti rannikuala, lähtudes riiklike komandode asukohast,” leidis Lindmäe. “Uppujal pole ju vahet, kes talle käe ulatab: kas vabatahtlik päästja, piirivalvur, päästeametnik või politseinik.”

Politsei- ja piirivalveameti merehaldustalituse juhataja René Allik rõhutas, et ministeerium elab oma võimete piiril, samas nõustus ta sellega, et mereliiklus aina kasvab. Allik tunnustas vabatahtlikke merepäästjaid, kelle tegevus on viimasel paaril aastal aktiviseerunud.

Allik eitas, et reageeriti alles pärast Pae õnnetust. Tema väitel on koolitusrahaks antud mitukümmend tuhat eurot, merepäästjatele on hüvitatud varustuse soetamist ja reageerimist sündmustele. Kavas on juurde soetada kaks uut laeva koos korralike paatidega.

Koostöö puudub

Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora leidis, et kahjuks ei suuda erinevad ametid teha koostööd. Moora rõhutas, et kaitseliit pidevalt kasvab, erinevalt riigiasutustest, kes pidevalt oma ridu koondavad.

Ta tõi näiteks, et varem oli ajateenistus võimalik läbida lisaks kaitseväele ka politseis, piirivalves või päästeteenistuses. “Piirivalve Narva-Jõesuu õppekeskusest käis aastas läbi viissada eestikeelset õppurit, kellel oli suur osa Narva linna muutmisel eestikeelseks. Saaremaal olid reaalsed inimesed Sääre, Undva ja Ruhnu kordonis. Selline riigiametite kärbete tagajärg saab riigile lõpuks saatuslikuks,” põrutas kaitseliidu pealik.

Pöide vallavanem Andres Hanso tuletas meelde, et nende väiksel vallal on 88 kilomeetrit merepiiri ja kuus sadamat. Kokku õnnestus tal vallast koguda 66 paadiomaniku telefoninumbrid. Mis sellest infost edasi saab? Kas töötatakse välja süsteem, millega hädaolukorras saadetakse paadiomanikele SMS-id? Kes seda koordineeriks? Ja kas väljaõppeta kalur tohib üldse päästetöödel osaleda, küsis vallavanem.

“Üks paat Orissaares või meie seltsis ei ole lahendus. Seda enam, kui see võetakse ära mõnelt kordonilt või päästeüksuselt,” imestas Muhu merepääste seltsi esindaja Madis Rehepapp, kelle hinnangul ei tohiks merepäästet panna täielikult vabatahtlike peale, sest vabatahtlikud ei saa olla pidevas 24/7 valmisolekus.

Muhu seltsil on 40 liiget, kellest aktiivsed on umbes pooled. Riigilt saadud raudlaev vajab veel kõvasti tööd ja selle väike liikumiskiirus ei võimalda osalemist pinnaltpäästeoperatsioonides.

Riigikogulased Kalle Laanet ja Neeme Suur lubasid üle vaadata merepäästet puudutava seadusandluse. Laanet leidis, et saarelise asendi tõttu on Saaremaa nagu omaette väikeriik, mis peab ise endaga hakkama saama. Tema ideeks oli maavanema juures tegutsev nõukoda.

Lääne prefekt Priit Suve tuletas meelde, et pärast Schengeni viisaruumiga liitumist Saaremaal enam välispiiri pole ja seega on ümber vaadatud ka piirivalvurite töökohustused. Seejärel tõi ta välja selle, et kogu Saaremaa politsei- ja päästevõimekus oli tol õnnetuse hetkel koondatud ühte Saaremaa piirkonda. Sündmusele reageerimine samal ajal kusagil mujal oleks seega võtnud tunduvalt rohkem aega.

Koosoleku juhataja Mark Muru võttis loendi kokku sõnadega, et infovahetus toimis, aga sündmuskoht oli erandlik.


ABI SAABUMISE KRONOLOOGIA>

Kuressaare merevalvekeskuse juhi Tarvo Vaheri sõnul oli 5. aprillil Saare maakonnas väljas kolm patrulli. Üks Ida-Saaremaal, teine Kuressaare piirkonnas ja kolmas Kuressaare kordonis.

14 minutit pärast teate saamist jõudis sündmuskohale kiirabibrigaad.

24 minutit hiljem saabus Orissaare päästekomando päästemasin. Päästjatel oli kaasas päästelaud, millega merele minna ei saanud. Kohapeal alustati paadi otsinguid.

5 minutit pärast teate saamist kinnitas Tallinna lennujaam, et viie minuti pärast on valmis õhku tõusma kopter.

Kuressaare komando saabus 46. minutil pärast teadet.

47. minutil läks Orissaare päästekomando liige koos kohaliku mehega paadiga merele.

55. minutil saabus Kuressaare päästekomando masin koos paadiga.

Tund aega pärast teadet jõudis Orissaare komando liige koos kohalikuga paadini ja veendus, et paadis poissi pole, kuid merel nägid nad päästevesti.

Tund ja viis minutit hiljem tõid Kuressaare päästjad poisi kaldale ja andsid üle kiirabibrigaadile.

Tund ja seitse minutit pärast abikõnet jõudis õnnetuse piirkonda Muhu merepääste seltsi alus Kesselaiult, läbides enamuse teekonnast tugevas vastutuules.