Võrku sattus hüljes…

…hülgel oli hülgeviga küljes.

Nii kõlavad read vilsandlasest laulumehe Jaan Tätte aastatetagusest loost, mille tegelased on sõbrad ämblik ja põder, kelle kootud võrku hüljes sattus.

Sel hülgepojal, kes möödunud nädalal kalamehe mõrda uppus ja Muratsi paadisadamasse toodi, läks kehvemini kui Tätte laulu tegelasel. Vaiksel laupäeval ja esimesel ülestõusmispühal lebas määrdunudvalges titekarvas hülgehakatise korjus isetehtud paadikai peal, olles päikesele praadida ja uudishimulikele uurida.

Ning uudishimulikke juba jagus, sest ebatavaliselt soojad päevad meelitasid sadamasse kümneid inimesi – lapsi ja täiskasvanuid –, samuti koeri ja kasse.

Ironiseerides võib ju öelda, et ehk täitis korjuse sadamasse jätmine hariduslikku eesmärki – kindlasti oli see mõnegi uudistaja jaoks esimene ja ainus võimalus hüljest nii lähedalt näha.

Samas, kas korjuse jätmine päevadeks palava päikese kätte ja käidavasse kohta on ikka mõistlik tegu?

Nii keskkonnaamet kui ka -inspektsioon kinnitasid, et ei tea korjuse kohta Muratsis midagi. Samas tundub lõpnud loom olevat paras tülin – kui keskkonnainspektsiooni esindaja sõnul peaks korjuse eest hoolt kandma keskkonnaamet, siis keskkonna-
ameti töötaja väitel on hallhülge kui kolmanda kaitsekategooria liigist looma korjusega tegelemine hoopis kohaliku omavalitsuse asi.

Mine võta kinni.