Müüa jõuab alati

Eestlastel on palju kauneid vanasõnu. Ja paljud neist on käibel tänini. Üks neist – põllumees põline rikas – on vast üks enim tuntud, kuigi praegusel ajal ei pruugi see väide enam paika pidada.

Veel vähem peaks see ilmselt paika siis, kui pankur Indrek Neivelti mõte realiseeruks ja põllumehed müüksidki oma maa või ka osa sellest pensionifondidele, et siis ise sellesama maa rentnikeks hakata.

Rendimõte pole kunagi eestlasele omane olnud. Unistasid ju meie esiisadki maa päriseks ostmisest, rentnik ei tahtnud keegi olla. Ent ajad muutuvad ning ühes sellega ka tõekspidamised ja väärtused. Võib-olla tõesti päästab mõne põllumehe investeerimisvajaduse oma maa müügist saadud raha. Samas, keegi ei taga, et pensionifondid rendivad sellesama maa just sulle, nagu kahtlevad meie tänases lehes ka Saaremaa põllumehed.

Selles mõttes ei ole ajad muutunud ühtigi nii palju nagu arvata võiks. Ikkagi peavad meie põllumehed, ja mitte ainult nemad, suurimaks väärtuseks maad ennast. Ka majandusanalüütikud soovitavad igaühele, kel vaba raha, investeerida see maasse. Maad müüa jõuab alati.