Saaremaa põllumehed oma maad pensionifondidele müüma ei kipu (10)

SOOVITAB LOLLE PÜÜDA: “Kuhu ma selle raha panen, ostan selle eest rämpsu või?” küsis viljakasvataja Jaan Sink, kes soovitas pensionifondidel põllumeeste asemel lolle püüda. Foto: Sander Ilvest

SOOVITAB LOLLE PÜÜDA: “Kuhu ma selle raha panen, ostan selle eest rämpsu või?” küsis viljakasvataja Jaan Sink, kes soovitas pensionifondidel põllumeeste asemel lolle püüda. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa põllumehed suhtuvad erinevalt pankur Indrek Neivelti ideesse, mille kohaselt võiksid põllumajandusettevõtted müüa maa pensionifondidele ja olla ise selle rentnikuks.

Äripäeva erilehele Põllumajandus selgitas Indrek Neivelt, et maa müügiga pensionifondidele saaksid maaharijad reaalset raha investeeringute tegemiseks, pensionifondid saaksid aga kahtlase väärtusega võlakirjade asemel maa näol reaalset vara. “Ja need maad võiks põllumeestele rendile anda. Ja maaharijal peaks olema eelisostuõigus. See oleks õiglane ja loogiline lahendus,” pakkus Neivelt.

Aasta põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post märkis Äripäeva erilehele, et pensionifondidele võiks põllumees müüa 49% ja enda kätte jätta 51% maast. Leping võiks olla näiteks kümne aasta peale. Põllumehele peab jääma kindlus, et tema maad tema vastuseisust hoolimata edasi ei müüdaks.

Posti sõnul on põllumaa rendihinnad täna üha enam seotud Euroopa Liidu toetuse ehk nn ühtse pindalatoetusega. Pensionifondide mängutuleku korral võikski Posti sõnul nende huvi või tootlus olla siis 49% sellest ühtsest pindalatoetusest.

Valjala talunik Jaan Sink leidis, et olukorras, kus kõik rahakojad trükivad raha juurde nii palju kui jaksavad, ei ole paremat investeerimiskohta kui maa. “Ja kui on mets peal, on uhke ja kui PRIA toetust annab, on veel uhkem,” lausus Sink. “Kuhu ma selle raha panen, ostan selle eest rämpsu või?” küsis viljakasvataja, kes soovitas pensionifondidel põllumeeste asemel lolle püüda.

Kärla põllumehe Meelis Sepa sõnul arvab ta Indrek Neiveltist hästi ja peab teda targaks meheks, aga maa pensionifondidele müümise mõte on siiski üks imelik mõttevälgatus. Küsimus on Sepa sõnul selles, mida maa müümine põllumehele annab.

“Ta annab mulle korra raha, et ma saaksin investeerida, aga pikemas perspektiivis olen ma jälle ilma maata mees,” osutas Sepp. “Ja kui ma oma maad annan kõik pensionifondile ning tahan pangalaenu võtta, siis mul pole tagatiseks mitte midagi panna peale oma vallasvara,” lisas ta.

“Ta annab mulle korra raha, et ma saaksin investeerida, aga pikemas perspektiivis olen ma jälle ilma maata mees.”

Meelis Sepp rääkis, et elu on praegu piisavalt kahtlane, et julgeks ainult rendimaade peal toimetada. Pealegi võivad asjalood kujuneda lõppkokkuvõttes ka selliseks, et põllumees ei pruugi müüdud maad rendile saadagi, vaid rendilevõtmisel saab määravaks kellegi teise paksem rahakott.

Maakonna ühe suurema piimatootja Kärla PÜ juht Ülar Tänak ütles, et põllumaa pensionifondile müümise idee vajaks lähemat tutvumist ja uurimist. “Mul sellega seoses küll mingit head mõtet ei tule praegu, aga võib-olla need tingimused on sellised, et seal on iva sees, ega ma ei tea,” lausus Tänak, kes üldiselt pooldab aga maa kuulumist tootjale. “Iseasi, kui kellelgi on tõesti nii suur vajadus investeeringuteks ja kuidagi ei saa, siis võib-olla see on teatud sundolukord kellelegi,” lisas ta.

Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles Saarte Häälele, et üldises plaanis on Swedbanki pensionifondid huvitatud renditootlusega kinnisasjadesse investeerimisest. Põllumaa on siinkohal lihtsalt üheks alamosaks renditootlusega kinnisasjade spektris. “Võimalik Eesti põllumaasse investeerimine on täna jäänud pigem sobiva struktuuri ja mahu taha – Eestis ei ole pensionifondidele sobivas mahus ja sobiva struktuuriga põllumaainvesteeringuid pakutud,” lausus Tamla.

Ain Lember, Kertu Kalmus 


Omandisuhted muutuvad järjest suuremaks väljakutseks

Põllumajandustootmises on põllumajandusmaa ja selle omandisuhted muutumas järjest suuremaks väljakutseks. Viimase 10 aasta jooksul on stabiilselt kasvanud rendimaade osatähtsus, moodustades tänaseks juba ligikaudu 60% põllumajandusmaast.

See tähendab, et tootmine ja omand on teineteisest lahutatud. Eelkõige on seda trendi soodustanud erinevad pindalatoetused, mistõttu investeerimine põllumajandusmaasse kui ressurssi on muutunud atraktiivseks ka teiste huvigruppide, mitte ainult põllumajandustootjate silmis.

Sellega kaasneb mitu ohtu. Ühelt poolt võib see kaasa tuua maaomaniku huvi mitte anda oma maad kasutamiseks tootmises, teiselt poolt aga tootjate huvi maksimeerida maakasutusest saadavat lühiajalist tulu.

Seetõttu võivad pikaajalise kestlikkuse kaalutlused jääda tootmisotsustes tagaplaanile, samuti ei julgusta pikaajalise kindluse puudumine tegema tulevikku suunatud investeeringuid.

Marko Gorban
põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja


Tavaline põllumees olla on keeruline ja kallis lõbu

Põllumaade hinnad on viimaste aastatega kiirelt tõusnud ja tõesti on tekkinud olukord, kus tavaline põllumees olla on keeruline ja kallis lõbu. Eeskätt soodustab põllumaa hinnatõusu toiduainete pidev kallinemine, üldiselt paranenud majanduslik olukord, aga ka toetussummade suurused.

Tõsi, viimased on pidevas muutuses ning paljudele maaomanikele ongi jäänud mulje, et need hinnad tõusevadki samas tempos edasi. Maa ost on pikaajaline investeering ning kui peaks toimuma riiklike toetuste kahanemine või majanduslik jahenemine, siis mõjub see kiirelt ka kinnisvara hinnale. Täna on juba põllumaade suuromanike ringi astunud ettevõtteid, kes ise otseselt maad põllumajanduseks ei kasuta, vaid rendivadki seda edasi või siis hooldavad seda minimaalselt, et tagada toetuste saamine. Selles mõttes on selline skeem juba praegu kasutusel.

Iseenesest ma pooldan pigem seda, et põllumees oleks ennekõike põllumees, mitte kinnisvarainvestor. Siis saab ta keskenduda oma põhitegevusele ja oma tegevusi kvaliteetsemalt teostada, paremini planeerida, arendada ja selleks ka rahastust taotleda.

Üldiselt on ühe ettevõtte alla väga suures koguses maa koondumine väga pikaajaline, keeruline ja kallis protsess. Piisav konkurents mõjub kindlasti tervendavalt. Ohtu, et kogu Saaremaa põllud kuuluks ühele pensionifondile, ma väga ei näe.

Martin Lember
Compakt Kinnisvara juhatuse liige