Hülgekorjus jättis keskkonnaametnikud ükskõikseks (22)

KELLE PROBLEEM? Muratsi sadamas päevi lebanud hülgekorjuse koristamine pole justkui kellegi mure. Foto: Monika Puutsa

KELLE PROBLEEM? Muratsi sadamas päevi lebanud hülgekorjuse koristamine pole justkui kellegi mure. Foto: Monika Puutsa

Vaatamata sellele, et Saarte Hääl teatas esmaspäeva hommikul nii keskkonnainspektsioonile kui keskkonnaametile möödunud nädalavahetusest saadik Muratsi sadamas vedelenud hülgepojakorjusest, lebas korjus veel teisipäeva õhtulgi samas kohas.

Kuna käidavasse kohta paadisillale jäetud surnud hülgepoeg oli päikese käes lebanud juba mitu päeva, levitas see üsna tugevat roiskumishaisu.

Teisipäeva õhtul sadamas õngitsenud mehe sõnul oli looma käidud küll pildistamas ning olukorraga tutvus ka politsei, ent keegi midagi rohkemat ette võtnud ei olnud.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul tuvastas keskkonnaameti esindaja, et tegemist on hallhülge poja korjusega ning sellest liigist looma korjuse kui heakorraprobleemiga peab edasi tegelema kohalik omavalitsus.

Küsimusele, kas kohalikule omavalitsusele on korjusest teada antud, vastas Lotman: “Meie teada on sellega tegelenud inspektsioon, aga mina isiklikult ei teavitanud.”

“Kui keegi korjuse leiab ja see teda häirib, võiks teatada keskkonnainspektsiooni telefoninumbril 1313,” rääkis Lotman. “Inspektsioon analüüsib olukorda ja otsustab, kellele ta teatab, kas politseile, omavalitsusele või keskkonnaametile. Muidu tekibki olukord, kus kõik käivad vaatamas ja vangutavad pead.”

Kui Saarte Hääl viitas sellele, et korjusest on teadlikud nii keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon kui ka politsei, ent korjust pole siiski keegi koristanud ja see lehkab juba üsna kõvasti, küsis Lotman: “Kas teil on midagi selle vastu? Kui teile see ei meeldi, võiks ka külaselts midagi teha ja koristada.”

Lotmani sõnul on küsimus ka selles, kui palju peaks riik kulutama, et “ühe väikese haisva hülgega seotud muresid peletada”. “Alati võiksid ka inimesed selliste olukordade puhul kaasa aidata,” leidis ta.

Kui Saarte Hääl viitas keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri antud soovitusele korjusele mitte kättpidi kallale minna, ütles Lotman: “On ka teisi võimalusi –traktoriga ära viia, loom kinnastega kotti tõmmata. Igaks juhuks aga tasuks endale mask ette panna.”

Lotmani sõnul ei saa ta aru, miks üks väike surnud hülgepoeg peaks kellegi jaoks probleem olema. “Avalikus rahvarohkes rannas veel, aga kuskil kõrvalises sadamas?”

Saarte Hääle väite peale, et tegemist on linnalähedase sadamaga, mida ilusa ilmaga külastab päevas kümneid inimesi, kostis Lotman: “Siis ei ole omavalitsusel ju tõesti midagi keerulist see ära koristada.”

Kaarma vallavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Katrin Saguri sõnul keskkonnainspektsioonist ega keskkonnaametist hülgekorjuse ja selle koristamise suhtes vallavalitsusega ühendust võetud ei ole. Ta ise luges korjuse kohta teisipäevasest lehest.

Saguri sõnul on hülgekorjuse koristamine tema teada keskkonnainspektsiooni ülesanne. Selle peale, et keskkonnaamet peab korjuse koristamist omavalitsuse ülesandeks, leidis Sagur: “See on huvitav seisukoht, et vald peab sellega tegelema. Eelmisel kevadel, kui Mändjalas oli surnud hülgepoeg, leidis keskkonnaamet, et koristab selle ise ära.”

Sagur lubas siiski, et vallavalitsus püüab korjuse sadamast minematoimetamiseks midagi ette võtta.