Kärla vallavanem: Miski ei ole veel lukus (7)

Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemise üks eesmärk on veelgi parema majandusolukorra ja arenguvõime saavutamine. Ühinemislepingu järgi on oluline ka see, et elanikud saaksid võimaluse osaleda piirkonna kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel ning kasutada osutatavaid teenuseid.

Saarte Hääl usutles kolme valla ühinemise teemal Kärla vallavanemat Tiina Luksi.

Kui suur on kolme valla valitsemiskulude kogusumma praegu ja kui suur saab see olema pärast ühinemist?

Kärlal on valitsemiskuludeks 2014. a eelarves ette nähtud 202 000 eurot. Teiste valdade kohta teavad nende valdade juhid. Kuna struktuur ei ole täna veel lõplikult paigas, siis ei saa ka öelda konkreetseid rahanumbreid.

Omavalitsuste ühinemise ühe argumendina on, vähemalt kogu saare üheks omavalitsuseks ühinemise puhul, toodud valitsemiskulude kokkuhoidu. Kuidas see saavutatakse, kui vallaametnikke ei koondata ja pigem juurde võetakse?

Üldvalitsemiskulude vähenemise peamiseks põhjuseks saab pidada mastaabiefekti.
Kõige olulisem üldvalitsemiskulude vähenemisel on selle osakaalu vähenemine eelarves, mis võimaldab enam vahendeid suunata omavalitsuse põhifunktsioonide täitmisse ja teenuste osutamisse, kus sellel on suurem mõju ja efektiivsus. Võit peitub ametnike spetsialiseerumises.

Kui palju on vallaametnikke kolme valla peale praegu, kui palju aga hakkab olema pärast ühinemist? Missugune on pärast kolme valla ühinemist uue omavalitsuse struktuur?

Täna on Kärlal seitse vallaametnikku, lisaks ostame sisse ehitusnõustamise alast teenust. Kaarma vallal on minu teada 19 ja Lümandal seitse või kaheksa ametnikku. Lümandas on mõned kohad osalise koormusega. Kuna struktuur ei ole lõplikult paigas, ei saa täna ka kindlatest arvudest rääkida.
Põhimõttelist jaotust valdkondade lõikes saab vaadata veebist aadressil yhinemine.kaarma.ee/

Kuidas ja mis alustel moodustatakse uue ühendvalla volikogu?

Tegu on erakorraliste valimistega ja praegu näeme, et volikogu suuruseks saaks 19 liiget. Volikogu moodustub, nagu ikka, valimiste teel ja seadusega ettenähtud korras. Ühinemislepingu projektis oleme näinud, et on üks valimisringkond. Senine kogemus toetab ühe ringkonna moodustamist, mis annab kõikidele piirkondadele võrdsemad võimalused esindatuseks volikogus – kõik saavad valida kõiki kandidaate.
Mitme ringkonna puhul tekib olukord, kus väiksema ringkonna esindajad, kuna nende valijate arv on väiksem, on juba enne valimistulemuste selgumist volikogus vähemuses.

Ringkonnad annavad küll kindluse, et “omad” on sees, aga ka kindluse, et oled koos “omadega” vähemuses. Lisaks konkureerivad piirkondade esindajad sel juhul omavahel ja tihti ei suuda need kanged omavahel pärast koostööd teha.
Oluline on rõhutada, et mitte miski ei ole veel n-ö lukku löödud. Enne, kui volikogud ei ole lepingu eelnõu heaks kiitnud ega rahvahääletus toimunud, ei ole tehtud ühtegi otsust.