Abipolitseinikud tegutsevad juba 20 aastat (2)

JÄTKUVALT RIVIS: Heinart Laaneväli alustas ühiskondliku liiklusinspektorina eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Foto Tõnu Veldre

Kuigi abipolitseinikest on avalikkuses rohkem rääkima hakatud alles viimastel aastatel, võttis riigikogu abipolitseiniku seaduse vastu juba 20. aprillil 1994. aastal.

Abipolitseinikud osalevad avaliku korra kaitsel, liiklusjärelevalves ja nüüd ka ennetustöös. Nende tööks on ka lastega suhtlemine koolides.

“Sooliselt meil tööjaotust paika pandud pole, et lastega tegelevad vaid naisabipolitseinikud, kuid inimese eripärast see sõltub. Kui lapsed sind usaldavad, naeratavad sulle, siis läheb kõik korda,” leidis Kuressaare konstaablijaoskonna piirkonnavanem Aare Allik.

Kokku on abipolitseinike nimekirjas 22 aktiivselt tegutsevat liiget. Praegu on Saaremaal kuus naisabipolitseinikku.

Nõukogude süsteemist tuli algul abipolitseinikeks umbes 70 ühiskondlikku inspektorit ja rahvamalevlast, kuid 1994. aasta seadusega tehti liikmeskonnas korrektuurid ja abipolitseinike arv kukkus 30 peale.

24.–25. maini toimub Kuressaares uus koolitus, kuhu on oodatud kõik soovijad. Sooviavaldus tuleks saata enne 24. maid meilile aare.allik@politsei .ee ; indrek.koiv@politsei.ee või helistada telefonil 45 49 708.

Vanusepiirangut pole

Algusest saati on abipolitseinike nimekirjas 1941. aastal sündinud Heinart Laaneväli ning Meinhart Laes, Kalev Päästel ja Tõnu Vaher. Varasemast ajast meenutavad politseinikud endiste abipolitseinike Viktor Nurja ja Peeter Kipsi head tööd. Noorim abipolitseinik on 1990. aastal sündinud Ott Kiil, kes liitus politseiga juba 19-aastaselt.

Vanusepiirangut abipolitseinikele seatud pole, küll on aga vaja läbida füüsilised katsed. Valida on 3000 m jooks 25 minutiga, 500 m ujumine 16 minutiga või 6000 m läbimine sõudeergomeetril 34 minutiga. Eesmärk on, et inimene oleks füüsiliselt vastupidav. Vajalik on tervisetõend ja soovituskiri näiteks piirkonnapolitseinikult või kasvõi naabrimehelt. Sellele järgneb vestlus.

“Eelmisel aastal tegid abipolitseinikud meil 2500 töötundi. See arv on pidevalt tõusnud, aga rahvast on ka juurde tulnud. Nad on aidanud politseil teenindada 329 väljakutset ja menetleda 295 väärtegu,” võttis Allik kokku 2013. aasta andmed.

“Eelmisel aastal tegid abipolitseinikud meil 2500 töötundi. See arv on pidevalt tõusnud, aga rahvast on ka juurde tulnud.”

Pühendumist näitab tema sõnul see, et Tõnu Lempu tegi eelmisel aastal ligemale 400 töötundi, Heinart Laaneväli, Andero Laurits ja Ott Kiil 300 töötunni ümber.

Varem kestis abipolitseiniku vahetus patrullis 12 tundi. Nüüd on tehtud aga ka kaheksa- ja kuuetunniseid vahetusi. Ennetusele kulub tavaliselt kaks tundi ja “Kõik puhuvad” reidid kestavad võibolla tunni. Suvel on abipolitseinike panus oluline jalgsipatrullides.

Algaja õnn

“Ei tea, kas see on algaja õnn, aga just viimasena liitunud kaks naisabipolitseinikku on puhumisreidil juba esimesel korral tabanud joobes juhi,” ütles Allik.

Kaheksa omavalitsust maakonnas hüvitab abipolitseinikele nende kulutusi. 2014. aasta eelarveks on kokku 9000 eurot, Kuressaare linna osalus selles on 5000 eurot, mis on ka Lääne-Eesti mas-
taabis tähelepanuväärne panus.

Abipolitseinikega on aga katmata enamik Lääne- ja Põhja-Saaremaa valdadest. Lähem eesmärk on, et igas vallas tegutseks vähemalt üks abipolitseinik.

Abipolitseinikud saavad alarmsõidukoolitust kas Paikusel või Laitse ringrajal, õpivad enesekaitset ja liiklust, mis on ka osa baasõppest. Kord aastas tuleb läbida täiendõpe. Kuna abipolitseinikud on patrullis võrdväärsed partnerid, eeldatakse, et nad oskavad inimestega suhelda, kuid kui vaja on jõudu rakendada, saavad abipolitseinikud ka sellega hakkama.

Homme osaleb seitse Saaremaa abipolitseinikku Paides toimuval aastapäevakonverentsil. “Meie Meinhart Laaneväli on saanud nimelise kutse. Kahjuks ta ei saa osaleda, aga talle saaks seal osaks tunnustus,” teadis Allik etteruttavalt öelda.