KG lisab õppekavva programmeerimise (2)

PROGRAMMEERIMISRINGIS: Õpetaja Madli-Maria Naulainen juhendab KG esimese klassi poissi Mardo Maid, Mardo kõrval on Kevin Marcus Keller. Foto: Sander Ilvest

PROGRAMMEERIMISRINGIS: Õpetaja Madli-Maria Naulainen juhendab KG esimese klassi poissi Mardo Maid, Mardo kõrval on Kevin Marcus Keller. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare gümnaasium plaanib uuel õppeaastal lisada õppekavasse programmeerimise, mis on õpilaste seas ülipopulaarne. Praegu tegutseb paralleelselt neli programmeerimisringi ja õpilasi on neis kokku 51.

“Ma arvasin, et huvilisi on, aga et nii palju, ei oleks küll osanud oodata,” ütles Kuressaare gümnaasiumi õpetaja ja ringijuhendaja Madli-Maria Naulainen, lisades, et kui algselt oli plaanis kolm programmeerimisringi, siis peatselt tuli üks grupp veel teha.

Tehnoloogiaga seotud

Naulaineni sõnul on programmeerimine oskus, mille õppimine ei sõltu vanusest. Kui varem peeti programmeerimist vaid kallilt makstud erialaspetsialistide oskuseks, siis tänapäeval on suur hulk veebilehti ja tooteid mõeldud programmeerimise õpetamiseks just lastele.

“Kindlasti peakski nende oskuste arendamist alustama juba lapseeas, et võimalikku potentsiaali ja lastele loomupärast huvi maksimaalselt ära kasutada,” märkis Naulainen, kelle sõnul on maailm täis noori, kes on loonud oma esimesed tuntust pälvinud programmid või rakendused juba väga noores eas.

“Kui lastel on ettekujutus nendest võimalustest, oskavad nad oma mõtteid selles vallas tulevikus ka realiseerida,” selgitas ta. Naulaineni sõnul on tänapäeva lapsed paratamatult tehnoloogiaga tihedalt seotud ja selle aktiivsed kasutajad.

“Õpilaste oskused on erinevad, esialgsel hinnangul saab öelda, et 1. klassi õpilaste kogemus piirdub peamiselt mängude mängimise ja videote vaatamisega,” rääkis juhendaja.

Tema sõnul on üsna loomulik, et lapsevanemad mõistavad tehnoloogia rolli tänapäeva maailmas ja soovivad oma lastes arendada neid oskusi, mis aitavad neil selle maailma teatud toimemehhanisme paremini mõista.

“Loomulikult ei eeldata, et kõikidest lastest saavad tulevikus koodikirjutajad, kuid orienteerumine tehnoloogiast tulvil maailmas on praeguste õpilaste jaoks oluline väärtus,” ütles Madli-Maria Naulainen.

Programmeerimine on 21. sajandi oluline oskus, mida võiks õpetada kõrvuti lugemise, kirjutamise ja arvutamisega

Programmeerimise algtõdede tundmine loob võimaluse uute asjade õppimiseks, see avardab lapse edasisi võimalusi ja võimekust märkimisväärselt. Samuti loob eeldused tänapäeva digitaalse maailma mõistmiseks, loogika ja mõtlemise arendamiseks ning paljuks muuks.

Lastele meeldib

Seda, et ring on populaarne, kinnitasid eile ka KG 1. klassi poisid Kevin Marcus Keller, Mardo Mai ja Gert Paaskivi. “Hästi läheb, meile nii meeldib,” sõnasid poisid, ise samal ajal pilku ainiti arvutiekraanil hoides ja hiirega toimetades.

Aprillis alanud ja kaks kuud kestva pilootprojekti raames õpivad lapsed tund nädalas toimuvas ringis programmeerimise aluseid visuaalse programmeerimise platvormil Scratch. Õpilased panevad tegelaskujud liikuma, tirides selleks kokku sobivaid koodijupi tükikesi. Lapsed töötavad asja kallal, luues lugusid, mänge, animatsioone, kasutades seejuures kriitilist ja süsteemset mõtlemist, planeerimist.

Praeguste ringide eesmärk on ka ülevaate saamine laste oskustest ja vilumusest arvuti kasutamisel ning oskusest loogiliselt mõelda. Siis on selgem, millest uuel aastal lähtuda. Näiteks paistab praegu, et õpilased on üldiselt osavad arvutihiirekasutajad, kuid klaviatuurilt tähtede otsimine tekitab raskusi ja trotsi.

21. sajandi oskus

Õpilased tunnevad end hästi tuttaval maastikul, aga on agarad ka uusi asju proovima. Katsetamised tekitavad õpilastes suurt elevust ja elevil laste tähelepanu köita ei ole just lihtne. Kõike seda on uue aasta programmi koostamisel hea arvesse võtta.

Naulaineni sõnul seisab tehnoloogiatööstus juba praegu silmitsi suure probleemiga, et kvalifitseeritud tööjõudu on väga vähe. Lõhe oskustööliste reaalse vajaduse ja olemasolu vahel on suur ja süveneb. Seetõttu saabki pikaajalisem lahendus olla vajalike oskuste õpetamine laiemale publikule, mõistes, et programmeerimine on 21. sajandi oluline oskus, mida võiks õpetada kõrvuti lugemise, kirjutamise ja arvutamisega.

Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis märkis, et koolis tegeletakse programmeerimisega ikka sellepärast, et kõik laste anded avastatud ja arendatud saaksid.