Kärla PÜ hakkas 18-aastase pausi järel teravilja kasvatama

NII, ET TOLMAB: Kärla ühistu võttis kätte ja otsustas vahelduseks vilja sisseostmisele seda ise kasvatada. Foto: Sander Ilvest

NII, ET TOLMAB: Kärla ühistu võttis kätte ja otsustas vahelduseks vilja sisseostmisele seda ise kasvatada. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa sai juurde uue viljakasvataja, kui loomakasvatusettevõte Kärla PÜ hakkas paarikümne aasta pikkuse vaheaja järel taas teravilja kasvatama.

“Praegu on planeeritud, et sel aastal külvame Eikla piirkonna põldudele 196 ha otra,” ütles Kärla PÜ juht Ülar Tänak, kelle sõnul tehakse kogu saagist sileeritud teravilja, mis läheb ettevõtte oma piimakarja söödavajaduse rahuldamiseks.

“Otsime võimalusi, kuidas omadega paremini toime tulla, ja ma arvan, et viljakasvatusega on ikkagi võimalik mingit tulu lisaks saada,” märkis Tänak. “Kuna meil on ka põhupuudus ja seda ei ole ka niisama lihtne saada, siis tuligi mõte, et ise kasvatades saame nii tera kui ka põhku,” lisas ta.

665-pealise lüpsikarjaga Kärla PÜ on siinsetest piimatootjatest Saaremaa viljakasvatajate kõige olulisem koostööpartner, kes on seni ostnud kogu oma söödaviljavaru Saaremaa põllumeestelt. Kui arvestada, et ettevõttel kulub loomade söötmiseks umbes 1700 tonni teravilja, siis normaalse saagikuse juures peaks 196 hektarilt saama umbes kolmandiku vajaminevast teraviljast.

Orissaare valla viljakasvataja Aavo Aljas, kes samuti on oma vilja seni Kärla piimatootjale müünud, ütles, et vilja pole kunagi ülearu ja lepingupartnerina on tal alati võimalus müüa oma vili Baltic Agrole. “Meie küll probleemi ei näe ja ega me saagi teise mehe majandusplaanidesse sekkuda,” iseloomustas Aljas Orissaare viljakasvatajate suhtumist Kärla PÜ plaanidesse.

1994. aastal Kärla PÜ juhiks saanud Tänak ütles, et tema mäletamist mööda lõpetas ta viljakasvatamise ettevõttes 1996. aastast. “Viljavaheldust ei olnud praktiliselt nagu toimunudki ja põllud olid kõik tuulekaera ja umbrohtu meeletult täis,” selgitas Tänak. “Oligi mõistlik panna maad heina alla, et need korda saada,” lisas ta.

Tänak rääkis, et nüüd valiti viljakasvatuseks välja sellised põllumaad, kus heinasaagikus ei olnud enam kõige parem ja mis vajasid uuendamist. Küsimusele, kas piimatootja oskused vilja kasvatada on piisavalt head, vastas Tänak: “Eks me õpime siin ise ja küsime praktikute käest nõu, ega me siis nii võhikud ka ole.”

Viljakasvatuse tarbeks ostis Kärla PÜ kasutatud külviku, kombaini plaanis osta ei ole, viljakoristus ostetakse sisse teenusena. “Kuna me hakkame vilja siloauku panema, siis tuleb meie viljakoristus paar nädalat varem ning sel ajal, kui teistel vili veel küpseb, saavad nad oma kombainidega meie saagi ära koristada,” rääkis Ülar Tänak.

Kärla PÜ juht ei osanud öelda, kas ettevõte kavatseb edaspidi külvipinda suurendada. “Vaatame, kuidas asi välja kukub, esimeseks aastaks on 200 hektarist küllalt,” ütles ta.