Neetud laevavrakk tiksub rannikumeres suure reostuspommina (VIDEO JA FOTOD) (20)

SEAL ON MASUUT: Laeval lõikamistöödega ametis Arvi Salong (paremal) näitab Kuressaare kordoni vanempiirivalvurile Mark Leinerile ja piirivalvur Georg Metsmakerile, et masuuti vrakis on. Foto: Raul Vinni

SEAL ON MASUUT: Laeval lõikamistöödega ametis Arvi Salong (paremal) näitab Kuressaare kordoni vanempiirivalvurile Mark Leinerile ja piirivalvur Georg Metsmakerile, et masuuti vrakis on. Foto: Raul Vinni

Legendi seisusesse tõusnud Kreeka laeva Volare vrakk Ariste lahes sisaldab erinevatel hinnangutel suures koguses masuuti.

Laevavraki iga aastaga lagunev kere võib põhjustada korraliku keskkonnareostuse. Masuudi võimalikus olemasolus veendusid ka Saarte Hääle ajakirjanikud, kui nädala alguses vrakki külastasid.

Ilmaasjata ei räägita, et 1980. aastal arvatava kindlustuspettuse eesmärgil Ariste lahes karile aetud ja omanikuta Volare vrakk on neetud. Korduvalt on erinevad ettevõtted püüdnud seda ära koristada, kuid tulemusteta.

Eelmisel nädalal läksid üle viie aasta laeva peale taas lõikajad, kes tahavad metalli kätte saada ja rahaks teha. Nemadki muretsevad, et masuut laeva veealuses osas võib põhjustada keskkonnareostuse.

Seni on arvatud, et suurem osa masuuti on laevast kätte saadud või on kütus mitmes tulekahjus ära põlenud. Samas võib vanadest ajaleheartiklitest lugeda, et näiteks nii Salme vallavanem Kalmer Poopuu kui ka kunagi lõikamistöid teinud firma juht Indrek Haavel tõdesid, et laevas on veel masuuti. Ehkki on väidetud, et see on kivistunud ja pole ohtlik, näitavad märgid vastupidist.

Saarte Häälega vestlesid Ariste lahte oma kodulaheks pidavad lohesurfarid, kelle sõnul võib Volare vraki juures sõites vahel masuudi lekkimist tuvastada küll.

“Ei tea, kas see oleneb tuule suunast ja tugevusest ning vee seisust, või peavad kõik kolm kokku langema,” arutles Mikk Tuisk. “Igatahes olen ma vees laike näinud ja avastanud hiljem nii kalipsolt, surfilaualt kui ka lohe poomilt naftataolist ollust, mis määrib väga ebameeldivalt.”

Tema sõnul on seda juhtunud rohkem kui ühel korral.

“Igatahes olen ma vees laike näinud ja avastanud hiljem nii kalipsolt, surfilaualt kui ka lohe poomilt naftataolist ollust, mis määrib väga ebameeldivalt.”

Kui Saarte Hääl Volare teemat taas uurima hakkas, jõudis lehetoimetusse väga halva kvaliteediga foto, kus laeva masuudimahutis oli näha sinna kinni jäänud õliseid kormorane.

Viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt laeva tükeldamas käinud Arvi Salong on jälle oma “armastuse” juures tagasi. Ka tema kinnitab, et laevas on masuuti ja kindlasti pole see kivikõva.

“Ma ei hakka mingeid numbreid ütlema,” ütles ta vrakil masuudimahuti veerel seistes. Erinevate allikate põhjal võib siiski rääkida kümnetest tuhandetest tonnidest.

Oma jutu tõestuseks võttis Salong pootshaagi ja torkas vett täis mahutisse. Väljatõmmatud pootshaagi otsas oli kormoranide pesamaterjali, masuudiga määritud. Salongi sõnul ei anna vett mahutist enam ka välja pumbata, sest suure tõenäosusega on mahuti küljed nüüd juba katki ja vett tuleb aina peale.

Et Volare vrakis on masuuti, selle kohta leiab lihtsat tõestust ka vrakil ringi liikudes – igal pool määrib.

Nii vrakis kui ka vraki poordis seisval lõikajate laeval Magreta leidub Volarelt pärit rauakolakaid, millel olevalt vedelalt ja läikivalt masuudilt kevadpäike tagasi peegeldub.

Arvi Salong räägib, et teda laeva veealune osa eriti ei huvita. Seda tegelikult ei lubatagi lõigata, see tuleks üles tõsta ja minema lohistada. Salong on oma sõnul saanud laevavrakki aastate jooksul paar korda ka veidi üles kergitada, kuid mitte piisavalt, et seda ära viia.

Laeva veepealsest osast pole palju alles. Vaid ahtris osa laeva masinatest. Metallina on sel väärtust siiski kõvasti.

Sel ajal, kui Saarte Hääl vraki peal oli, tegi sinna kontrollkäigu politsei. Mundrimehed tegid masuudilaikudest fotosid, määrisid ka ennast ära ja lubasid pildid asjaomastele ametkondadele esitada.

Saarte Hääle päringu peale vastas politsei pressiesindaja Kaja Grak, et kontrolliti, kas vrakil tegutsejatel on vajalikud load ja kooskõlastused olemas.

“Kohapeal dokumente ei olnud, kuid saadi vajalikud kontaktandmed, mille kaudu on võimalik tegevusloa olemasolu kontrollida,” märkis Grak.

Arvi Salongi sõnul on neil kõik vajalikud load olemas. Kelle nimel, ta täpselt öelda ei osanud. Saarte Hääle andmetel tegeleb lõikamistöödega firma nimega First Estonian Ship Broker OÜ, mille juhatuse liige ja üks omanikest on Indrek Haavel.

Sama mees on Salongiga koostöös varemgi laeva lõigata püüdnud.

Saarte Häälel Haavliga ühendust saada ei õnnestunud, kuid keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhi Jaak Haameri sõnul on nad Venemaal viibiva Haaveliga rääkinud ja too on kinnitanud, et on laeval toimuvate töödega kursis.

Olgugi et masuudi olemasolust on näiteks leheveergudel juba varemgi kirjutatud ja see on avalik saladus, pole siiani midagi ette võetud.

Keegi ei tea suurt midagi

Ka politsei esindaja Kaja Grak tõdes, et politseinikud käisid vrakil ajendatuna asjaolust, et väidetavalt on laevas masuuti ja seega tuleks selle väljapumpamine keskkonnaametiga kooskõlastada.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles, et neile ei ole Volare keskkonnaohtlikkuse kohta mingeid andmeid laekunud ja arvamus kujundatakse, kui oht on hinnatud.

Konkreetselt vraki juures töötamiseks pole keskkonnaamet mingeid lube Lotmani sõnul andnud. Saarte Hääle andmetel oli luba antud kraanale ja pargasele, mis viimase tükeldamise ajal vraki juures tööd tegid, kuid tormi tõttu kaldale triivisid ja seal vanarauana praegugi seisavad.

Keskkonnaameti esindajad ei ole Lotmani sõnul vrakil käinud ja selles oleva masuudi kohta pole ametil mingeid andmeid. Kaja Lotman avaldas lootust, et sealne masuut on tahkes olekus, ei levi seega kaugele ning reostusetõrjega tegelev firma saaks kiiresti jaole.

Ta märkis ka, et keskkonnaamet ei ole pädev asutus vrakki merest üles tõstma ja ära vedama. Samuti puuduvad keskkonnaametil vahendid vraki ohutuks muutmiseks.

“Praegu toimuv lõikamine on ebaseaduslik.”

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Tarmo Ots ütles Saarte Häälele, et vrakil puudub omanik. Veeteede amet on vraki ülestõstmiseks, mitte veealuseks tükeldamiseks kooskõlastanud AS-i EcoSalvager taotluse, ja seda juba aastal 2006. Pärast seda pole keegi enam huvi tundnud.

Vrakil pole ühtki omanikku

Praegu äriregistris sundlõpetamise hoiatuse märkega ettevõtte juhatuse liige Kristjan Kalda ütles Saarte Häälele, et kunagi ammu nad tõesti tegelesid sellega, kuid enam nad Volare vrakiga seotud ei ole.

2009. aasta Oma Saarest võib lugeda, et EcoSalvager jättis millalgi vraki tükeldamise pooleli, töö võtsid üle Indrek Haavelile kuulunud ja nüüdseks pankrotistunud Priva Trading ning Mostbalt, kus toimetas Arvi Salong.

Tarmo Ots ütles, et EcoSalvagerile antud loa kehtivus on lõppenuks loetud ning neil ei ole enam ainuõigust. “Seega kui mõni teine ettevõte tahab seal toimetada, siis peab ta meilt loa taotlema ja tal on selleks õigus,” lisas Ots.

Vrakk on tema sõnul omanikuta vara, aga see ei anna õigust seal niisama toimetada. “Praegu toimuv lõikamine on ebaseaduslik,” ütles Ots.

Tema sõnul ei saa veeteede amet anda hinnangut keskkonnaohtlikkuse seisukohast. Meresõiduohutuse seisukohast on veepinnani maha lõigatud laev teistele laevadele aga ohtlikum kui laev, mille kerest osa näha on.

Saanud nüüd politsei- ja piirivalveameti kaudu info, hakkas tegutsema keskkonnainspektsioon, kes ka eile vrakil käis. Jaak Haamer ütles, et nendeni jõudnud fotod annavad alust kahtlustada Volare vraki keskkonnaohtlikkust.

Eile vahetult enne lehe trükkiminekut jõudis toimetuseni info, et tööd Volare vrakil peatati kuni edasiste asjaolude selgumiseni.