Parimaks marmelaadiks on vaja palju vetikaid

TÕRVAPAPI MOODI: Suurte pruunide palakatena tuleb masinast kuiv agar Ljubov Albo (vasakul) ja Liivi Tiiriku kätte. Foto: Sander Ilvest

TÕRVAPAPI MOODI: Suurte pruunide palakatena tuleb masinast kuiv agar Ljubov Albo (vasakul) ja Liivi Tiiriku kätte. Foto: Sander Ilvest

Mererannas vetikahunnikute vahel komberdades oleks paslik suhu pista üks Kalevi marmelaadikomm. Samal ajal mõeldes, et see suus sulav marmelaad saab alguse just nendest jalge all olevatest hunnikutest, mida soolane vesi kaldale uhub.

Iga saarlane teab, et põllule tuleb viia vetikat. Nii tegid seda juba vanavanavanaisad ja nii tehakse tänapäevani. Head manti, mis asjad kasvama paneb, on vetikas küllaga.

Aga iga Saaremaa laps teab, et vetikaid viiakse ka Kärla kandis asuvasse metsa ja sealt tuleb marmelaad. Muidugi on ka räägitud, et marmelaadi tarbeks tehakse vetikast vaid üht koostisosa, kuid kas see siis last huvitab. Tema teab, et on marmelaad. See on tuttav asi. Midagi käega katsutavat.

“Ainulaadne” on sõna, mida kogu selle vetika- ja marmelaadinduse jutus ikka ja jälle kuuleb. Sõmera ja Kärla vahel asuv ning Läänemeres kasvavatest punavetikatest agarinimelist tarretumisomadustega ainet tootev Est-Agari nimeline ettevõte on lugu iseeneses.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.