Silveston võitis koduse volletiitli kuldse geimiga (FOTOD)

NÄRVIPINGET OLI: Mihkel Tanila (löögil) tõdes, et Saaremaa meistrivõistlused andsid ikka korraliku adrenaliinilaksu. Foto: Sander Ilvest

NÄRVIPINGET OLI: Mihkel Tanila (löögil) tõdes, et Saaremaa meistrivõistlused andsid ikka korraliku adrenaliinilaksu. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna meeste võrkpallimeistrivõistluste teist finaalkohtumist oli mängitud 2 tundi ja 36 minutit, kui Javicari ründaja Timo Jakobson palli auti lõi ja Silveston võis tähistada tiitlivõitu.

“Sellist mängu on ikka väga hea võita,” tunnistas Silvestoni üks liidreid, TTÜ-s mängiv Mihkel Tanila, kes oma sõnul poleks uskunudki, et maakonna meistrivõistlused võivad sellist närvipinget tekitada.

Paras õnnemäng

Javicari kapten Siim Põlluäär oli pettunud ja kommentaarides sõnaaher. “Tuju ei ole kõige parem. Terve mäng olime ees, siis saime jälle pähe – ma ei tea, mis siin toimub,” oli ta nõutu.

Kui Javicar võitis laupäeval finaali esimese kohtumise 3 : 2, siis pühapäeval oli sama seisuga parem Silveston. See tähendas, et meistritiitli saatuse selgitab kuldne geim.

Javicari kerge initsiatiiviga kulgenud geimis oli neil Karl Tartese rünnaku järel esimene matšpall seisul 14 : 12, kuid Silveston tuli raskest seisust välja ja sai ise matšpalli, kui Mihkel Tanila rünnaku järel juhiti 16 : 15 ja 17 : 16.
Siis eksis rünnakul Timo Jakobson ja Silveston alustas võidutantsu. Kuldne geim oli võidetud 18 : 16.

“Läksime täiega panema, sest kaotada polnud midagi,” rääkis Mihkel Tanila. “Väsimus andis kõigil tunda ja eks ta selline õnnemäng oli. Meil vedas seekord rohkem.”

Siim Põlluäär tunnistas, et kuldne geim on loterii ja seekord Javicaril ei vedanud. “Väsisime lõpus ära ja meil polnud võimalusi palju vahetusi teha,” lausus Põlluäär.

Laupäeval mängitud finaali esimeses kohtumises käis mäng mõlemapoolselt üles-alla. Kord õnnestus kõik ühel, siis jälle teisel, kuid sel sõidul Ameerika mägedes jäi Javicar lõpuks 3 : 2 peale.

Javicar võitis esimese geimi 25 : 20 ja kolmanda 25 : 19. “Täna käis mäng väga üles-alla ja 5–6 punkti polnud mingi vahe,” tõdes Siim Põlluäär. “Meil olid vastuvõtuga suured probleemid. Algus oli väga hea ja lasime selle pealt “jala sirgu” ja nii ta läks. Kui meestel midagi välja ei tulnud, siis on see rohkem peas kinni.”

Silveston võitis teise geimi 25 : 15 ja neljanda 25 : 18. Silvestoni eestvedaja Hannes Sepa hinnangul oli mäng kui Ameerika mägedel. “Väga rabe ja see on paljuski kokkumängu taga,” lausus ta. “Tõste ei klapi ja siis pole serv käes, kokkumängu teema. Mingil hetkel on kõik normaalne, siis jälle ei ole. See näitabki taset meeskonna siseselt, sest ühed teevad trenni kaks korda päevas, teised kaks korda aastas.”

Viimases otsustavas geimis asus Javicar juhtima 5 : 2 ja 12 : 9 ning võitis Siim Põlluääre serviässast 15 : 10. “Valisime vennad välja, kelle peale servida, siis nad ei saa rünnata, kuna Silveston on keskelt väga ohtlik,” märkis Javicari kapten Siim Põlluäär.

Hannes Sepp tunnistas, et viiendas geimis midagi muuta ei olnud. “Teadsime, keda jälgida, ja ise tuli võimalikult vähe eksida. Midagi erilist välja ei mõtle, eks ta ole loterii ja seekord läks nii,” lausus ta.

Väsimus andis tunda

Teine finaalkohtumine kulges sarnaselt esimesega mõlemapoolsete tõusude ja mõõnadega. Silveston võitis esimese geimi 34 : 32, neljanda 25 : 21 ja viienda 15 : 10. Javicar võitis teise geimi 25 : 18 ja kolmanda 25 : 20.

“Mäng käis üles-alla, mehed on erinevad ja vähe kokku mänginud, üks meeskond sai lihtsalt oma mängu käima, teine samal ajal ei saanud,” rääkis Mihkel Tanila, tunnistades, et väsimus andis tunda mõlemal poolel.

Siim Põlluäär nentis, et Javicar oskas oma edu maha mängida. “Ma ei oska öelda, miks nii,” oli ta nõutu. “Stabiilsust pole. Nad ehitasid mulle seina ette ja mul polnud midagi teha.”

Murranguliseks lugesid mõlemad osapooled kolmandat geimi, kui Javicar juhtis 8 : 0. Siis tegi Silveston sidemängija vahetuse ning Kauri Pannase asemel tuli mängu Hannes Sepp. Tema vedamisel jõuti 17 : 17 viigini ja kuigi geimi ei võidetud, oli meeskond võitlusvaimu tagasi saanud.

“Murrangu tõi Hannes Sepp,” kiitis Mihkel Tanila oma kaptenit. “Eks ta tõi ka emotsiooni ja pallid hakkasid maha jääma.”

Ka Siim Põlluäär tunnustas vastase käiku. “Meid pannakse paati ja sidemängija vahetusega said nad uue rütmi,” leidis ta.

Finaalseerias ei osalenud Javicari üks tugisambaid, igapäevaselt TTÜ-s mängiv Siim Ennemuist, kes käis jalaoperatsioonil. “Ennemuist oli suur kaotus, ei teagi, palju me keskelt mängisime,” tunnistas Siim Põlluäär.

“Ennemuisti puudumine tegi meile asja ikka lihtsamaks, aga Karl Tartes ja Timo Jakobson mängisid oma kohad ilusti välja,” lausus Hannes Sepp.

Kokku mängisid Silveston ja Javicar finaalis 11 geimi ning 5 tundi ja 5 minutit.


Pronksmedal Kaarmale

Maakonna meeste võrkpallimeistrivõistluste pronksmedalid kuuluvad Kaarma meeskonnale, kes võitis kahe mängu kokkuvõttes Saaremaa Spordikooli geimidega 6 : 0.

“Võit tuli suhteliselt kergelt, kuigi kohati oli tunda ka rabedust, võtsime oma ikka ära,” rääkis Kaarma nimekaim mängija, Tallinna Selveris mängiv Denis Losnikov. “Esimese mängu kolmas geim oli selline rabelemine, aga täna sellega probleeme ei tekkinud.”

Saaremaa Spordikooli treener Asko Esna tunnistas, et hõisata ei ole midagi, praegu on pilt lihtsalt selline ning meheks ei sünnita, meheks saadakse. “Mina nägin ära kitsaskohad, kus püksikumm pigistab ja millega vaeva näha. Poisid mängisid nagu oskasid ja said, keegi mingeid superesitusi ei teinud,” lausus treener.

Pühapäeval olid Kaarma võidunumbrid 25 : 18, 25 : 20 ja 25 : 15. “Tulime mõttega, et selle mängu peab võitma,” märkis Denis Losnikov. “Seeria võitsime aga tänu sellele, et pingilt sisse tulnud mehed said oma osaga korralikult hakkama.”

Kuigi enne meistrivõistluste algust olid Kaarma ambitsioonid suuremad kui pronksmedal, sai parema tulemuse puhul määravaks mitme meistriliigas palliva mehe puudumine. “Neil on pikk mängupaus ja pallitunnetust on vaja hoida, aga kui seda pole, on raske tulla siia mängima ja seda korralikult teha,” selgitas Losnikov.

Kuigi Saaremaa Spordikool kaotas pronksiseeria kindlalt, vaatab Asko Esna tulevikku optimistlikult. “Järgmisel aastal on kõik need poisid ka olemas ja siis oleme juba paremad,” ütles treener. “Poistel puudus seekord eneseusk, sest vaadati, et seda vastast pole võimalik võita. Aga ka vastased on ju luust ja lihast, keegi pole robot. Võit ei tule iseenesest, see sõltub juba meestest endast.”