Kas me ikka teame, mida meie laps sööb? (4)

Kevade saabudes on inimestel kombeks rääkida tavalisest enam tervisest ja toitumisest. Kõikvõimalikke kaalulangetamise programme ja nõu andvaid toidublogisid on tohutult – vali ainult välja ja hakka järgima. Vähem tahetakse märgata, et ülekaaluliseks on muutunud või tervisega kimpu jäänud oma laps.

Statistika andmetel on Euroopas keskmiselt 20% kooliealistest lastest ülekaalulised, Ameerika Ühendriikides ligi pool. Eestiski näitab ülekaaluliste laste hulk tõusutendentsi: neid on juba 10–11% koolis käivate laste koguarvust.

Lapse söömisharjumuste väljakujunemisele peaksid vanemad hakkama mõtlema juba siis, kui laps on veel väike, sest hiljem lapse ülekaalulisuse probleemide või tervise- ja arenguhäiretega tegelda on oluliselt keerulisem.

Toidupoodide liiga suur valik

Tänapäeval on toiduvalik kaubanduses meeletult suur ning on üsna keeruline leida sellest valikust üles tervislikke ja kasvavale lapsele sobilikke toiduaineid. Mis siis veel rääkida sellest, kui kauplusse satub laps üksi või koos eakaaslastega?

Tallinna lastehaigla endokrinoloogi Ülle Einbergi arvates hakkabki ülekaaluliste laste arv kasvama just enne kooliminekut ja algklassides. Suure tõenäosusega on see tingitud ka sellest, et lastele hakatakse andma taskuraha, mida nood kulutavad oma äranägemise järgi.

Sel perioodil mängib olulist rolli vanemate oma eeskuju. Seega: kui vanem tahab ebatervislikult toituda, ärgu tehku seda lapse silme all. Samuti pole soovitatav hea isuga lastele kergesti lisaportsjoneid anda. Kui lapsel jääb tavatoidust kõht tühjaks, andke lisaks toite, mis ei anna kaloreid, näiteks toorest porgandit.

Ilmselgelt peaks vanemaid murelikuks tegema see, kui laps tarbib iga päev madala toiteväärtusega, ent kõrge suhkru-, soola- või rasvasisaldusega tooteid: kartulikrõpse, küpsiseid ja maiustusi. Omaette teema on alumiiniumpurkides karastusjoogid, mis lisaks magus- ja säilitusainetele sisaldavad raskemetallide jt toksiinide jääke ning avaldavad oma mõju salakavalalt ja pika aja jooksul.

Lapse ostuvalikutes mängivad kindlat osa ka meedias nähtud-kuuldud reklaamid ja see, mis on popp sõprade hulgas. Kui vanem ebatervislikult toituvate laste n-ö enesehävitamisse ei sekku, on lapsel tervise- või käitumisprobleemid varmad tekkima. Alati ei peagi vale toitumise tagajärjeks olema ülekaalulisus, vaid probleemid võivad avalduda muus – näiteks kaob lasteaias või koolis käijal õpihuvi, lapse käitumine muutub depressiivseks või isegi agressiivseks.

Tuntud lastearst Adik Levin tõdeb samuti, et laienenud toiduvalikus ning toidu hulga ja valikute plahvatuslikus suurenemises pole midagi head. Samuti on tema sõnul kardinaalselt muutununud toidu kvaliteet – toit ei kõdune enam ja on keemiat täis ning meie seedetrakt ei saa sellega enam hakkama. Lisaks süüakse korraga kokkusobimatuid toiduaineid ja eksootilisi toiduaineid, mis pole kunagi meie menüüsse kuulunud.

Kõikvõimalikke kaalulangetamise programme ja nõu andvaid toidublogisid on tohutult – vali ainult välja ja hakka järgima. Vähem tahetakse märgata, et ülekaaluliseks on muutunud või tervisega kimpu jäänud oma laps.

Oleme jõudnud sellisesse ajajärku, kus esiteks võime me toidu kaudu kokku puutuda kahjulike ainetega (näiteks süües taimekaitsevahendite ja väetistega kasvatatud köögivilju). Teiseks on toiduainetest nende töötlemisel hävitatud kasulikud ained. Tarbime rafineeritud õlisid, joome pastöriseeritud piima. Nii võib aga tekkida olukord, kus me mingist hetkest teatud toiduaineid enam ei talu.

Üha enam tuleb peredel silmitsi seista laste sagenevate naha- ja seedeprobleemide, hingamisraskuste või põletikuliste haigustega ning tõdeda, et kõiki neid probleeme võivad põhjustada lapsele mittesobivad toiduained. Paljudel lastel on tekkinud lehmapiima, gluteeni sisaldavate teraviljade või pähklite talumatus.

Mõju arengule ja käitumisele

Kuid enamasti räägime siiski füüsilistest tervisehäiretest, mis on toidutalumatuse tagajärjel tekkinud. Maailmas on praeguseks aga tehtud juba väga palju uuringuid ka sel teemal, mil viisil võib toit mõjuda lapse ajule, käitumisele ja arengule üldse. Sellest aspektist teavad lapsevanemad oluliselt vähem.

Kliiniline lastepsühholoog Kai Teeäär kinnitab, et meie moodsas ühiskonnas on kasvamas selliste haiguste hulk, mis on laste käitumishäirete, keskendumis- ja õpiraskuste, hüperaktiivsuse ja autismisündroomi põhjuseks. Tema sõnul arvatakse üha enam, et üks oluline tegur on meie igapäevane toit ja see, mida toidus on liiga palju või liiga vähe.

Paraku on meie ühiskonnas välja kujunenud arusaam, nagu oleks üliaktiivsete ja lärmakate laste käitumine tingitud nende eripärast või sõnakuulmatusest, ning et enesessetõmbunud ja pikaldaste laste tegutsemises peaks kindlasti otsima pärilike eelsoodumuste märke. Ent nii ei arva juba ammugi paljud terapeudid ja toitumisnõustajad, kes on jõudnud järeldusele, et põhjusi tuleks otsida lapse toitumisest.

Toitumist ja toidutalumatust uurinud rahvusvahelise kogemusega Madleen Simson on koos ajakirjanik Egle Ojaga kirjutanud raamatu “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”, kus antakse nõu, kuidas toitumise muutmisega leevendada õpiraskusi, hüperaktiivsust, autismi ja keskkonnamürkidega seonduvaid haigusi.

Toon sellest raamatust ühe näite. Laste puhul on tavaline, et paljud toidutalumatuse kaasmõjud – unehäired, püsimatus, sage viirushaiguste põdemine – kirjutatakse lapse isikupära arvele: “Ta ongi mul selline!” Sageli võib gluteeni- või kaseiinitalumatus olla aga põhjus, miks eespool loetletud nähtused tekivad. Kui lapsel on probleeme lasteaias või koolis, tema areng ei suju, kõne on nõrk, peenmotoorika kesine, mälu vilets ja laps on jätkuvalt probleemide küüsis, võib üks päästerõngaid olla lapse toitumise ümberkorraldamine. See on raamatu autorite üksmeelne arvamus, millega julgen ühineda ka mina.

Sellest, kuidas lapsed peaksid õigesti toituma, võiks kirjutada vist lõputult, kuid asja tegelikkuses toimima panna on oluliselt raskem. Ilmselgelt tuleb meil, täiskasvanutel muuta ka oma seisukohti piima ja teravilja tarbimise osas, mida me oleme harjunud pidama kasulikuks toidupooliseks. On ju nüüdseks uuringutest selgunud, et laste jaoks on piim ja teravili suurimad toidutalumatuse põhjustajad. Seega – nende toodetega laste toidulaual liialdada ei ole mõistlik. On ju ka tõestatud liigse suhkru ja maiustuste tarbimise mõju meie laste käitumisele sünnipäevade või jõulude ajal.

Kuna lastel ei ole organismi kaitsemehhanismid veel välja kujunenud, on nad vastuvõtlikumad mistahes kahjulikele ainetele juba oma väiksema kehakaalu tõttu. Kõigil lapsevanematel tuleb hea seista selle eest, et nende lapsed saaksid täisväärtuslikku, puhast ja kodumaist toitu ning oleksid terved ja rõõmsad.

Piret Kaasik
lasteaiaõpetaja ja lapsevanem