Koolijuht Sulev Soodlal on täna viimane tööpäev (FOTOD) (7)

OLE TUGEV: Õppealajuhataja Mare Meisterson kinkis lahkuvale direktorile Sulev Soodlale koolipere poolt mälestuseks Vanalinna kooli foto. Foto: Sander Ilvest

OLE TUGEV: Õppealajuhataja Mare Meisterson kinkis lahkuvale direktorile Sulev Soodlale koolipere poolt mälestuseks Vanalinna kooli foto. Foto: Sander Ilvest

Eile kõlas Kuressaare Vanalinna kooli saalis algklassiõpilaste laul ja esinesid 9. klassi tantsijad. Pidulik aktus oli pühendatud kooli 22 aastat juhtinud Sulev Soodlale, kes täna ameti maha paneb.

“Vaatan hommikul lakke ja otsustan, kas lähen mere äärde, metsa või panen sauna kütte. Kui tervis parem, mõtlen edasi,” lubas harrastuskalamees Soodla lähitulevikus puhata.

Ameti mahapanemist enne õppeaasta lõppu põhjendas 62-aastane Sulev Soodla kooli huvidega.

“Kui ma praegu lahkun, jõutakse uus konkurss korraldada ja uus juht asub 1. septembril ametisse. Aga lahkumise põhjus on ikka terviseprobleemid,” tunnistas Soodla. Tema kohusetäitjaks saab Anne Pruul.

Linnavalitsuse esindajad andsid lahkuvale direktorile üle tänukirja ja kingituseks Endla Tuutma meremaali. Kolleegid kinkisid Soodlale tema oma kooli suure foto, SÜG-i direktor Viljar Aro kinkis SÜG-i lipsunõela ja KG direktor Toomas Takkis salli, täiskasvanute gümnaasiumi poolt olid lilled. Oma direktorit tänasid ka kooli õpilasesinduse liikmed.

Sulev Soodla sündis 6. detsembril 1951. aastal. Tallinna pedagoogilises instituudis õppis ta vene keele õpetajaks. Instituudi lõpetas töö kõrvalt kaugõppes, töötades samal ajal kohalikus kutsekoolis kehalise kasvatuse ja sõjalise algõpetuse õpetajana.

1992. aastal sai temast siinse vene keskkooli direktor. 1993. aastal hakkasid SÜG-i algklassid koolis käima kahes vahetuses. Et vene õpilaste arv III keskkoolis vähenes, viidi SÜG-i algklassid sinna üle. Vene kooliga koos eksisteeriti 1999. aastani, mil lõpetasid viimane venekeelne lend ja esimene eestikeelne lend. Kooli veel jäänud viis-kuus vene õpilast hakkasid õppima eestikeelsetes klassides. Mingeid probleeme see neile ei tekitanud.

Direktor Soodla sõnul kooli kaader muutunud pole. “Enamikuga neist, kellega 1993. aastal alustasime, oleme koos kasvanud, arenenud ja vananenud,” muigas ta.

Direktor ise annab kodanikuõpetuse tunde selleks, et vähemalt lõpuklasside õpilasi nägu- ja nimepidi tunda. “Siis näed ikka ära, mis klassides toimub ja kuidas õpilased meelestatud on,” selgitas ta.

Oma kooli vilistlastest Sulev Soodla kedagi eriliselt esile tõsta ei tahtnud, sest tublid on kõik. Kuid spordipoistest teadis ta kohe nimetada jooksja Tiidrek Nurmet ja jalgpallur Mihkel Aksalut. “Eesti võrkpalli tippmeeskondades on kõigis meie kooli lõpetajaid mängimas,” kinnitas Soodla. Samuti on Kuressaare mõlema gümnaasiumi lõpetajate hulgas kuldmedaliste, kes on eelnevalt õppinud Vanalinna koolis.

Koolimaja remonti on võimaluste piires panustatud kogu aeg. Algul oli maja direktori sõnul päris hullus seisus. Kõigepealt tuli teha uus katus, järgnesid kütte- ja elektrisüsteem. Aknad on vahetatud, välisfassaad korrastatud.
“Kunagi pole aga olnud nii palju raha, et maja päris korda teha,” ohkas lahkuv koolijuht.

Kooli kadumist Sulev Soodla ei karda, sest paarisaja õpilase mahutamist kusagile mujale ei pea ta lihtsalt võimalikuks. See, et laste arv Saaremaal väheneb, on muidugi paratamatus.

Õppetöö poole pealt on Vanalinna koolis aetud konservatiivset joont, järgides riiklikku õppekava. Seda, et valitud on õige suund, näitavad lõpueksamite keskmisest kõrgemad tulemused ja ka see, et gümnaasiumides on nende kooli lõpetajad edasi õppima oodatud. “Põhikooli õpilane peab oskama lugeda, kirjutada ja arvutada. Küll edaspidi on aega õpilast kallutada,” arvas Soodla.