Atla uurimine: vallavanem sai kaela kelmusekahtluse (37)

JAANIKA TIITSON: Vigade eest saab vastutada siis, kui neid on tehtud ja kui neis on keegi lõpuks süüdi tunnistatud. Foto: Sander Ilvest

JAANIKA TIITSON: Vigade eest saab vastutada siis, kui neid on tehtud ja kui neis on keegi lõpuks süüdi tunnistatud. Foto: Sander Ilvest

Enam kui aasta eest alustatud kriminaalmenetlus Atla sadama rajamise tagamaade uurimiseks jõudis sel nädalal Lümanda vallavanemale Jaanika Tiitsonile soodustuskelmuse kahtlustuse esitamiseni.

“Kriminaalasja alustati möödunud aasta veebruaris, uurimise käigus selgunu põhjal täpsustati paragrahvi. Kahtlustatavana on üle kuulatud üks inimene,” ütles Saarte Häälele Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude vastase büroo juht Mati Ombler kinnitas “Aktuaalsele kaamerale”, et kolmapäeval kuulati kahtlustatavana soodustuskelmuse toimepanemises üle Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson. Kriminaalasja raames otsiti nii Saare- kui Harjumaal läbi ka mitmed ettevõtted.

Atla sadama ehitaja, varasema alltöövõtja OÜ Mert juhatuse liige ja Lümanda vallavolikogu liige Margo Berens ei soovinud öelda, kas üks läbiotsitud firmadest oli temale kuuluv ehitusettevõte: “Kõik küsimused võite küsida Lümanda vallalt või politsei käest, mina ei kommenteeri mitte midagi.”

Karistusseadustik selgitab, et soodustuskelmus on “tasuta või osaliselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustus eesmärgiga soodustada majandustegevust”.

Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Jaanika Tiitsonile esitatud kahtlustuse täpsemat sisu politsei ega prokuratuur ei avanud.

Saarte Hääl on Atla sadama rajamise segadiku taustu juba varem korduvalt avanud. Nimelt nõudis sadama suurrahastaja PRIA Lümanda vallavalitsuselt I etapi rekonstrueerimise 195 000 euro suurusest toetusest tagasi veidi alla 40 000 euro ja jättis II etapi tööde eest välja maksmata 9200 eurot. Vald kaebas mõlemad otsused kohtusse, kuid jäi 23. aprillil Tartu halduskohtus kaotajaks. Valla kanda jäeti ka kohtukulud.

Vallavanem Jaanika Tiitson ütles kolmapäeval Saarte Häälele, et edasikaebamiseks on neil aega 30 päeva. “Selle aja sees peavad ka kõik otsused sündima, mida ja kuidas edasi teha.”

“Kogutud tõendite valguses ei ole kuritarvituse toimepanemine antud asjas kohtule mitte üksnes usutav, vaid kuritarvituse toimepanemine on ka tõendatud,” osutas kohtunik Maare Aloe, kelle jüripäeval koostatud kohtuotsus annab vihjeid ka käimasoleva politseiuurimise kohta.

EHITAJAD OMAVAHEL: Eelmisel kevadel kaevati Atlas tõendusmaterjali jaoks lausa maapind lahti. Selleks puhuks tulid sadamasse ka ehitusfirma Monoliit projektijuht Jaak Reinmets (keskel) ja Merdi omanik Margo Berens. Vasakul seisab ehitusjärelevalvet teinud Tõnu Toompuu. Foto: Raul Vinni

EHITAJAD OMAVAHEL: Eelmisel kevadel kaevati Atlas tõendusmaterjali jaoks lausa maapind lahti. Selleks puhuks tulid sadamasse ka ehitusfirma Monoliit projektijuht Jaak Reinmets (keskel) ja Merdi omanik Margo Berens. Vasakul seisab ehitusjärelevalvet teinud Tõnu Toompuu. Foto: Raul Vinni

PRIA heitis põhjaliku ehitusekspertiisi tulemusena Lümanda vallale ette, et mitmete sadamas tehtud töödel tegelik maht oli tunduvalt väiksem ehitaja pakkumuses toodud mahust, kasutati teistsuguseid materjale ja muudeti korduvalt projekti, ilma PRIA-t sellest teavitamata.

Lisaks süüdistas PRIA vallavalitsust selles, et sadama rekonstrueerimist ei käsitletud ühe investeeringuna, vaid jagati lubamatult eraldi hangeteks.

Auditi koostajate arvates oli Monoliidi valimine Atla I etapi ehitajaks kokku lepitud ja vallavalitsuse korraldatud hange näiline. Seega olid ülejäänud kaks, OÜ-de Maadevahe ja Primus PR pakkumised nn toetuspakkumised, näitamaks, et olid olemas ka konkurendid, ja õigustamaks OÜ Monoliit kõrgeid pakkumishindu.

Reinmets osutab Kupule

“Teisi pakkujaid mina ei tea, tegime pakkumuse ja hakkasime ehitama,” pareeris enne Merti Atla sadama ehitusega tegelenud OÜ Monoliit projektijuht Jaak Reinmets. “Mingit raha kõrvale läinud ei ole. Asjad said vormistatud nii, nagu MTÜ Saarte Kalandus neid nõustas.”

Jaak Reinmets ütles, et tema arust vallavanem milleski süüdi ei ole. “Vallavanem ei ole ühtegi kahtlast ettepanekut esitanud, mul on temast ääretult kahju. Lümanda vallavanemat tuleb hoopis kiita. Ta suutis oma tegutsemise esimestel aastatel ehitada valda kaks sadamat: Atla ja Roopa,” lausus Monoliidi endine juhataja ja omanik Jaak Reinmets, kes suunaks uurimise teraviku hoopis Saarte Kalandus MTÜ endiste juhtide poole.

“Selle tegevjuht oli niivõrd võimukas, et temata ei tehtud ühtegi rahaliigutust,” viitas Reinmets Saarte Kalanduse endisele tegevjuhile Tiiu Kupule.

“No nii võimukas ma ka ei olnud, et kõikide otsuste puhul juhatuse liikmed ainult noogutasid – neil igaühel peaks ikka oma arvamus ja seisukoht ka olema. Ainuvõimu küll ei olnud, see oleks teiste ränk pahatahtlik solvamine,” ütles eile Saarte Häälele Tiiu Kupp.

Kupu sõnul oli juhatusel heameel, et leidus ettevõtlikke taotlejaid, kes mõtlesid kohaliku kogukonna elujärje parandamisele ja rannapiirkonna arendamisele, renoveerides sadamakohti, sest kala lossimisel hakkavad kehtima Euroopa Liidu nõuded. “Me kõik peaksime toetama oma rannajoone korrastamist, et oleks vähegi võimalust liikuda maalt merele ja merelt maale,” sõnas ta.

PRIA ei ole seda varem avalikult kinnitanud, kuid Atla sadama auditi hinnangul oli mitteabikõlbulik kulu kogu I etapi ehitustöödega seotud maksumus ehk 195 637,95 eurot.

Kogu toetus mitteabikõlbulik

Ka Tartu halduskohus märkis oma eelmisel nädalal tehtud otsuses, et PRIA nõudis “toetuse tagasi mitte täies ulatuses, vaid osaliselt, kuigi kohtu arvates ei saa välistada, et vastustaja oleks võinud tagasi nõuda kogu toetuse ja mitte lähtuda eksperdi poolt leitud mahtudest ja hindadest”.

Juhul kui vald peaks sellise summa välja käima, tähendaks see näiteks 2014. aasta vallaeelarvest täpselt veerandit ehk valla pankrotti. PRIA esitas lõpuks ainult 39 575,19-eurose nõude eelmise põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi (IRL) poliitilise otsuse tulemusel. Oma osa mängis seejuures Lümanda volikogu esimehe Mart Maastiku lobitöö.

Kuidas mõjutab vallavanema kriminaalkuriteos kahtlustamine Kaarma, Lümanda ja Kärla valla ühinemisprotsessi? Kärla vallavanem Tiina Luks ütles, et ühinemise aruteludel oldi Lümanda valla vaidlustest PRIA-ga teadlikud ja tema ei leia, et see ühinemisprotsessi kulgu peaks muutma.

“Leiame, et suuremal vallal on rahaline võimekus nii projektide paremaks läbiviimiseks kui ka vajadusel oma õiguste eest seismisel,” teatas Luks.


KOMMENTAAR

Ühe mure kõrval on palju positiivset

Olen oma ütlused politseile andnud, rohkem sisulisi kommentaare ei ole ilmselt praegu õigust anda. Vigade eest saab vastutada siis, kui neid on tehtud ja kui neis on lõpuks kellelegi süü määratud.

Olen teinud oma tööd nii hästi või halvasti, kui olen osanud. Vabandan oma inimeste ees, kellele Atla saaga on valmistanud palju muret ning häirinud igapäevast tööd, ning tänan siiralt kõiki, kes on meile oma toetust avaldanud – neid inimesi on olnud tõesti palju.

Lümanda vallas on selle ühe mure kõrval siiski palju rohkem positiivset, ka Atla sadam on reaalsuses tõeliselt maaliline ja kena ning jääb ka pärast kõigi vaidluste lõppu piirkonna inimeste kasutusse alles.

Jaanika Tiitson