Keskkonnaamet uurib ehitiste seaduslikkust (7)

Keskkonnaamet saatis Saaremaa valdadele järelepärimise poolesaja ehituskeeluvööndis asuva maaüksuse kohta, et selgitada välja seal asuvate ehitiste seaduslikkus.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit ütles, et amet analüüsis rannikualade värskeid ortofotosid ja märkas hooneid, mis ei ole kantud ehitisregistrisse ja võivad jääda ehituskeeluvööndisse. “Palusime kohalikel omavalitsustel kui ehitusloa väljaandjatel ja ehitusjärelevalvajatel olukorda oma vallas selgitada ja tuvastada, kas need ehitised on püstitatud seaduslikult või ebaseaduslikult,” rääkis Erit.

Omavalitsustele saadetud ülevaade sisaldab infot 49 maaüksuse kohta, kõige rohkem on selliseid maaüksusi Salme ja Mustjala vallas, kummaski 10.

Salme valla ehitusnõunik Jüri Kluge ütles, et keskkonnaameti andmed pärinevad maa-ameti kaardilt, mis paraku ei kajasta tegelikku olukorda. Salme valla üldplaneeringuga on paljudele maaomanikele antud ehituskeeluvööndi vähendamise luba, kuid seda maa-ameti kaart millegipärast ei kajasta, märkis Kluge, kelle sõnul on vald vastavaid ametnikke sellest ka informeerinud, kuid tulutult.

“Kindlasti on meil ehituskeeluvööndis vähem kui kümme hoonet,” lausus ehitusnõunik. “Siis selgub, mis ühest või teisest hoonest edasi saab.”

Pöide vallas puudutab keskkonnaameti järelepärimine vaid ühte maaüksust, mis asub Udriku laiul. Pöide valla ehitus- ja majandusspetsialist Toomas Oll ütles, et vald on kinnistu omaniku seisukohad ära kuulanud ja saatnud keskkonnaametisse selgituse.

“See elumaja on täiesti seaduslikult ajaloolises asukohas, aga küsimus on mõnes loomade varjualuses ja puudekuuris, mis on ehitatud 2000. aastate keskpaigas,” rääkis Oll, kelle hinnangul keskkonnale suurt kahju tekitatud ei ole. “Iga juhtum on ju tegelikult erinev – siis, kui sõidetakse täiega üle ja pannakse randa kolmekordne loss püsti, on muidugi kuri karjas,” lisas ta.

Olli sõnul on loomade karjatamisega tegelev kinnistu omanik avaldanud valmisolekut ehitised ka maha võtta, kuid palju sõltub siiski keskkonnaametnike nõudmistest. “See on puhas läbirääkimiste küsimus ja tahaksime keskkonnaameti inimestega selle ikka normaalselt paika panna,” lausus Oll.

Marju Erit ütles, et selle, mis saab hoonetest edasi, otsustavad kas kohalikud omavalitsused või keskkonnainspektsioon. “Ehituskeeluvööndisse on ehitamine reeglina keelatud. Loodame, et enamik ehitisi on ehitatud siiski õiguslikul alusel, kuid on ehitatud juba ammu või ei ole neid jõutud ehitisregistrisse kanda,” lausus Erit.