Meri – meie igapäevane kaaslane

Meri esitab väljakutseid nii merele minejatele kui ka päästjatele, inimesel peab olema tarkust ja oskust neist võitjana väljuda.

Piirivalve teeb koostöös erinevate partneritega kõik endast oleneva, et elud säästetud ja päästetud saaksid.

Meie ühine eesmärk on, et juhtuks võimalikult vähe õnnetusi ja et inimesed pääseksid neist väheste vigastustega, et nende elu ohtu ei satuks. Püüame ära hoida võimalikult palju veeõnnetusi ja õnnetuse juhtudes olla abivajajale kiiresti abi osutamas.

Neli kuni seitse hukkunut aastas

Rannarahvas on harjunud maast madalast merel käima ja paljudele on merega seonduv elatise teenimise või toidulauale lisa hankimise võimalus. Ilmselt ei ole kunagi olnud ühtegi aastat, mis oleks möödunud õnnetuste ja hukkumisteta, kellelegi on juhtunu pikaks ajaks hinge jätnud kaotusevalu.

Igal aastal on Lääne regioonis merepäästejuhtumeid 80 ringis ja mereõnnetustes hukkunuid neli kuni seitse. Üks õnnetuste ja hukkunute arvu mõjutav tegur on ilm: sooja suveilmaga on merealadel suurem liikumine ja talvel etendavad oma osa muutlikud jääolud.

Möödunud aastal oli meie regioonis mereõnnetusi 86, abi vajas neis kokku 197 inimest ja hukkus kahjuks seitse inimest. Seitsmest hukkunust viie inimese puhul oli tegemist uppumise või alajahtumisega, ühe juhtumi puhul terviserikkega ja ühel juhul mürgitusega.

Merele minnes tasub jälgida ilmaprognoosi. Meist kellelegi ei ole ilmselt üllatus, et elame kliimavöötmes, kus vähemalt pool aastat on merevee temperatuur nii madal, et alajahtumine on kiire tekkima. Alajahtumise tagajärjel võib täiskasvanu surm saabuda 15–20 minuti jooksul, lapsel veelgi kiiremini. Suvel, kui prognoosi kohaselt on tormituul tõusmas või suur äikesevõimalus, peaks hoolega kaaluma, kas merele minna või mitte – pigem siis mitte.

Mereõnnetuste juhtumisele aitavad kaasa ka inimlikust faktorist tingitud põhjused. Juhtub, et inimene on kas merele minnes tarbinud või tarbib seal alkoholi ega oska siis oma oskusi ja võimeid realistlikult hinnata, kipub end ülehindama ja asjatuid riske võtma.

Kuigi meresõidul alkohol lausa keelatud ei ole, soovitame sellest pigem hoiduda. Inimlike apsakate hulka liigituvad ka navigeerimisvead ja mõne lihtsa asja unustamine.

Päästevest on oluline

Merele minnes peaks enne veenduma, et mobiiltelefoni aku on laetud, nii saab vajadusel abi kutsuda. Kui veesõidukil on sidevahendid ja sõitja oskab neid kasutada, peaksid ka need olema sisse lülitatud. On juhtunud, et merevalvekeskus näeb mereseirel ohtlikule madalikule lähenevat väikelaeva, kuid mereside vahendusel pole võimalik hoiatust edastada. Merele minnes peaks veenduma ka selles, kas mootorikütust on piisavalt sadamasse tagasijõudmiseks.

Väsimatult peame kordama päästevarustuse kasutamise olulisust. Seadus nõuab küll päästevesti olemasolu, ent ei kohusta seda kasutama. Päästevesti selga panek võiks olla sama elementaarne harjumus nagu autosõidul turvavöö kinnitamine.

Õnnetused kipuvad juhtuma ootamatult ning siis ei pruugi jääda enam aega päästevesti otsimiseks ja selga panemiseks.

Oluline on õnnetuste ärahoidmiseks kindlasti ka see, et veekogudel juhiksid veesõidukeid hea ettevalmistusega inimesed, kes võtavad vastutuse ka selle eest, et retkele kaasa võetud mõistlikult käituksid.

Margus Toomsalu
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo juht