Teenindaja olgu ikka kliendi jaoks, mitte vastupidi (31)

Hea teenindamise kuu on küll möödas, ent see ei tähenda seda, et meie teenindajad peaksid nüüd hakkama oma klientuuri kuidagi teisiti suhtuma kui varem.

Saaremaad ootab ees turistide tulv, juba praegu kuuleb Kuressaares ja mujalgi maakonnas soome, saksa, vene, läti, inglise ja prantsuse keelt. Suvi läheneb aga ohtliku kiirusega.

Millised on meie teenindajad? Paljud külalised hakkavad saarlaste teeninduskultuuri hindama juba alates Virtsu kassast ja parvlaevadel teenindajatest, ehkki need inimesed ei pruugi kõik tingimata saarlased olla.

Kui sageli kohtame me viisakat ja naerusuist teenindajat? Kas ta suudab naeratada ka pika tööpäeva viimastel tundidel, kui on teenindanud juba sadu inimesi, kelle hulgas on ju ka paremaid ja halvemaid, rahulolevaid ja rahulolematuid kliente.

Kirjutan oma kogemuste põhjal

Püüan selles loos oma kogemustele tuginedes mõtiskleda teemal, milline on saarlase ja meie külalise teenindaja ja kuidas me ise kliendina käitume.

Elu nõuab meilt igasugu teenuste tarbimist, vastasel juhul on raske toime tulla. Ent alati ei võta teenindajad meid heameelega vastu.

Seda lugu ajendas mind kirjutama 26. aprilli hommikul Selveri taaraautomaadi juures toimunu.

Kui olin kümmekond pudelit-purki sisestanud, andis masin mulle omaalgatuslikult tšeki ja teatas, et pean kutsuma teenindaja. Selge, vastasel juhul võinuksin oma ülejäänud taaraga kõndida kuhu tahes. Kõrvalmasinasse sisestas oma kraami üks naine.

Kui ma olin seinal olevale numbrile helistanud, lendas justkui katapuldist kitsukesse ruumi väike mustapäine mees, kes oli juba enne vihaseks aetud. Käratas mulle valjuhäälselt midagi arusaamatut, nii et kõrvalseisev naine tõsiselt ehmus.

Mulle sellised tegelased erilist mõju ei avalda, nõudsin vaid, et tehku oma tööd ja pangu masin uuesti käima. Kurjustaja avas siis masina esipaneeli, vajutas paari nuppu ja oligi kõik tehtud. Miks see tegevus sellise “kõue kärkimise” saatel pidi käima, sellest ei ole ma siiani aru saanud. Kui mees oli lahkunud, lausus naine: “Issand, milline teenindus!”

Head teenindajad on mujal kui taaraputkas

Selveris olen ma alati kogenud head teenindamist. Ükskõik, kas siis kassas või ka saalis. Ühe tigeda mehejupatsi pärast mu arvamus sellest poest ei muutu.

Viisakad teenindajad on ka Rae poes, Rimis, Säästukas. Tööstuskaupu käin heameelega otsimas K-rautas, Rehemäel või Tiirus. Elektroonikapoodidest meeldib enim Pluss-Miinus.

Erilist teenindusvalmidust olen tundnud Kihara juuksurisalongis, oma autot lasen heameelega korrastada Metras. Viisakad töötajad on kõigis Kuressaare apteekides.

Ka klient peab olema vaoshoitud

Sagedase mandri vahet sõitjana kiidan naerusuiseid Virtsu kassiire, kes leiavad lohutava sõna ka siis, kui näevad, et laev kliendi nina eest minema sõidab.

Teel patrulliv politseinik on samuti teenindaja. Kui nüüd lugesin lehest, et liiklusrikkumistel on lausa hinnakiri kehtestatud, siis tekkis mul üks küsimus: nimelt on karistusmäär olemas ka siis, kui oled lubatud sõidukiirust ületanud vaid 1–5 km tunnis. Nüüd peab vist küll hakkama linnas liigeldes rohkem jälgima auto kiirusemõõtjat kui hooletuid jalakäijaid või kaasliiklejaid.

Luban, et seni käitun liikluses ikka endistviisi, kuni olen saanud esimese trahvi paarikilomeetrise kiiruseületamise eest. Ainus lootus on see, et nii trahvimaiast politseinikku patrullimas ei kohta. Aga mine tea!

Üldiselt püüan ülbe teenindaja juures asju ajades rahulikuks jääda. Ent tunnistan, et mõnda laustigedat nähvajat olen ka mina solvanud.

Et selline käitumisviis vale on, olen endale ka hiljem tunnistanud. Targem olnuks lihtsalt minema kõndida, sest neid, kes oma tööd viisakalt teevad, on palju rohkem.

Luban, et edaspidi kõnnin ülbe teenindaja juurest lihtsalt minema. Soovitan seda ka teistele. Küllap säästame niimoodi oma ja võib-olla ka mõne teise inimese närve. Neid läheb meil palju ekstreemsemates elujuhtumites vaja. Kurb, kui hädaolukorras selgub, et oleme kõik oma närvirakukesed juba eelnevalt ära kulutanud.