Hea algatus, aga väike raha (5)

18. maini saab Kuressaare linnavalitsusse esitada ettepanekuid, kuidas kasutada Kuressaare heaks kuni 30 000 eurot linna eelarveraha.

“Ettepanekuid võivad teha kõik Kuressaarest hoolivad inimesed, olenemata sellest, kas elu- või asukoht on Kuressaare,” on kirjas linna koduleheküljel. Saabunud ettepanekud lubatakse rahvahääletusele panna ja kõige rohkem hääli saanud ettepanekud ellu viia.

Saarte Hääl küsis Kuressaares tegutsevatelt inimestelt, mida nad arvavad võimalusest linna rahaasjades kaasa rääkida ning mida võiks nende arvates selle rahaga Kuressaare hüvanguks ette võtta.

Merlin Helm
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu vabatahtlik:

Kuressaare linnavalitsuse kaasava eelarve ühe väikese osa peaks kulutama Kuressaare linna lemmikloomade heaks. Linn on seadnud loomaomanikele kohustuse oma loomad kiipida, kuid seda on teinud siiski väga väike protsent inimestest. Selle kohustuse meeldetuletamiseks on üks variant korraldada kiipimiskampaania, mis toob lisaks kohustusele välja ka vajalikkuse. Lemmikloomade turvakodu vabatahtlikud näevad iga päev, kui palju see kergendaks turvakodu tööd, vähendaks loomaomanike muret ja loomade stressi.

Teine võimalus raha kasutamiseks on aidata peale loomaomanike ka kõiki teisi linnaelanikke. Omaniketa loomade paljunemine ja nende kolooniate tekkimine linnas on kindlasti paljude inimeste jaoks pinnuks silmas juba pikki aastaid. Steriliseerimiskampaania korraldamine aitaks piirid seada oluliselt kiiremini.

Raul Salumäe
Saaremaa muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja:

Mis ma kaasavast eelarvest arvan? Pahasti arvan. Mis tahes eelarvega peaksid tegelema ikkagi inimesed, kel on vajadustest ja võimalustest enam-vähem terviklik ülevaade. Selliste inimeste leidmine on nende poliitikute kohus, keda me oleme Kuressaare linna etteotsa valinud – seega siis volikogu liikmete ja nende poolt omakorda järgmiste valimisteni ametisse seatud linnavalitsuse liikmete kohus. Poliitiline vastutus või nii. Seepärast näen praeguses kaasava eelarve teemalises trikitamises pigem poliitikute katset vastutusest kõrvale hiilida või hoopis oma valijate tähelepanu milleltki olulisemalt kõrvale juhtida.

Vägisi tõuseb silme ette ülimalt ebameeldiv kujutluspilt, nagu viskaks keegi linnavalitsuse rõdult kompvekke, mille pärast lapsed tänaval rüselema hakkavad.

Kõik on suhteline. Kui võrrelda seda kolmekümmet tuhandet nende summadega, mida Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp kultuuriürituste toetuseks välja jagab, on kahtlemata tegu suure rahaga.

Teisalt, kui see raha kuressaarlastele jaanipäevaõlle näol natuuras välja jagada, saaks iga linnakodanik vaid kolm pooleliitrist pudelit keskpärase kvaliteediga pilsnerit, millest pika õhtu vältel jääks lihagrillimise ja muu lusti kõrvale väheks ka siis, kui pereisad selle tarbimisel lastele appi asuksid. Kui palju maksaks aga vaid mõne aasta eest Arensburgi hotelli juurde rajatud ning nüüdseks nii autodele kui ka jalakäijatele ohtlikuks muutunud ülekäigukünnise likvideerimine koos tee tasandamisega, ei oska ma siinkohal paraku öelda. Kuid, nagu öeldud, ma ei pea kaasavat eelarvet rahajagamisel teps mitte kiiduväärt võtteks.

Lii Pihl
Kuressaare Raegalerii perenaine:

Halb see algatus kindlasti ei ole. Muidugi, see 30 000 eurot on natuke väike summa, et seda üldhääletusele panna. Selle oleks võinud linnaisad ehk ise ära otsustada, mis see kõige pakilisem asi on, kuhu seda raha kõige rohkem vaja oleks.

Kuressaare on ilus ja siin on hea elada. Kui oled ikka paar päeva Tallinnas olnud, siis tead, kus on hea. Aga kindlasti on võimalik meilgi elu paremaks muuta, näiteks muuta kesklinna kuidagi kaunimaks. Kindlasti on meil lasteaedu, mille hoovis saaks üht-teist korda teha.

Laine Tarvis
Kuressaare linnavolikogu linnakodaniku komisjoni liige:

Kaasav eelarve annab ka teistele inimestele peale volikogu liikmete võimaluse välja öelda, kuhu peaks selle raha panema. See 30 000 eurot on üsna väike summa, aga alustuseks ehk piisav. Eks see, kuidas asi toimima hakkab, selgu katse-eksituse meetodil. Kindlasti võiks see summa aastatega kasvada, kui on selliseid objekte või üritusi, mille rahastamist rahvas vajalikuks peab.

Selle peale, millele võiks meie linnas 30 000 eurot kulutada, las mõtlevad need linnakodanikud, kes pole ei volikogu ega komisjonide liikmed.

Jüri Kuusk
ettevõtja, Kuressaare linnavolikogu liige, Reformierakond:

Mõte on suurepärane – anda inimestele võimalus linna asjades kaasa rääkida. Samas, kui tahta linnaruumi muuta, siis 30 000 ei ole päris kindlasti see raha, millega saaks midagi suurt ära teha. See summa peaks olema ikka palju suurem. Majandusinimesena mõtlen, et kui arvestada kõike seda, kui palju me koos käime ja arutame, kui palju kulutame töötunde ja vabatahtlikke tunde, on see inimeste aja liigne kulutamine. Nagu kommunismi ajal – vilgas, kuid viljatu tegevus. Eksperimendina – kas inimesed üldse haakuvad teemaga – on see ettevõtmine muidugi suurepärane. Missugune on inimeste kogukonnatunne, kas tuleb häid ideid või mitte – eks paistab.

Minul head ideed, millele seda raha kulutada võiks, ei olegi. Kui veidi järele mõelda, siis mulle meeldiks, kui Kuressaare linnapilt oleks natuke lõbusam ja värvilisem. Ehk saaks teha kas või ülekäigurajad veidi teistsuguseks, et neid tähele pandaks. Mulle meeldiks selline lähenemine, et linn ei pea välja nägema nagu Eesti matus. Ühes väikeses kuurortlinnas võiks lõbusaid ja natuke kiiksuga asju rohkem olla.