Saare sularahaautomaatidest on leitud ka ostunimekirju (3)

PEOTÄIS “PAHALASI”: Automaadi võivad Liilia Mesila sõnutsi rikki ajada kleepsud, klambrid või mis tahes sularaha ja pangakaardi külge kleepunud asjad. Foto: Sander Ilvest

PEOTÄIS “PAHALASI”: Automaadi võivad Liilia Mesila sõnutsi rikki ajada kleepsud, klambrid või mis tahes sularaha ja pangakaardi külge kleepunud asjad. Foto: Sander Ilvest

Tihtilugu satub pangaautomaatidesse kaardi või sularahaga koos võõrkehi, alustades kampaaniakleepsudest ja lõpetades kirjaklambritega. Nii üks kui teine võib aga kalliks maksma minna, sest rike automaadis tekib “tänu” neile lihtsalt.

Swedbanki Kuressaare ja Orissaare kontori juhataja Liilia Mesila sõnutsi tasub klientidel meeles pidada, et ega need masinad päris põhjuseta ka rikki lähe. “Enne kui me masinal kuvatavat teavitust muutsime, oli ka meie Kuressaare sularahaautomaat tihti rikkis just seepärast, et masinasse sattus võõrkehi: poekleepse, kirjaklambreid, ostunimekirju ja muud taolist,” loetles Mesila. Nüüd ilmub rahaautomaadi ekraanile konkreetne teavitus: “Palun korrastage rahatähed ja eemaldage kõrvalised esemed: klambrid, kleebised, mündid.”

Tänu sellele väiksele, kuid olulisele muudatusele on Liilia Mesila sõnutsi rikkeid vähem.

Põhilised asjad, mis sularahaautomaati koos rahaga satuvad, on pangajuhi sõnul kaupluste kampaaniakleepsud, rahakummid ja kirjaklambrid. “On olnud ka ostunimekirju,” tunnistas Mesila. “Masinasse satuvad mis iganes muud asjad, mis on rahatähtede vahele ära eksinud.”

Ka pisike kleeps tekitab masinas süsteemihäire. “Masin on väga tundlik ja ka selline väike õhuke asjake võib selle seisata,” selgitas pangajuht. Automaati parandada on aga juba keerulisem – ei piisa ainult restardist, vaja on masin lahti võtta ja puhastada.

Ka seda, et automaat tuleb ajutiselt kinni panna, on Liilia Mesila sõnul tihti juhtunud. “Tegelikult seiskub masin juba ise, kui kleeps masinasse satub,” nentis ta, lisades, et ka pank monitoorib masinaid pidevalt ning probleemi korral kutsuvad nad kohale nii tehniku kui ka turvatöötajad. Ta märkis, et õnneks on Swedbankil tehnik Saaremaal olemas ja parandustööd saavad tehtud enamasti mõne tunni vältel. Aeg venib pikemaks, kui tehnik tuleb mandrilt või kui tuleb sootuks mõni uus osake tellida.

Mesila nentis, et kuna tegemist on ikkagi masinaga, tuleb taoliste rikete korral alati kuludega arvestada. Viimane rike oli Saaremaal läinud kuul. Siis oli masinasse sattunud rahakumm. “Keskeltläbi käib meil tehnik automaati parandamas umbes kaks korda kuus ja rikke on enamasti tekitanud automaati sattunud võõrkeha.”

Pangajuhi sõnul on klientide tähelepanelikkus erinev. Mõned loevad tähelepanelikult, mis sularahaautomaadi ekraan näitab. Mõned, kes on masinaga juba harjunud, ei vaevu enam lugema, vaid käituvad rutiinselt ja kui midagi on teisiti, siis esialgu tekitab see natuke segadust. “Näiteks tekitas veidi segadust meie uus teavitus “Palun korrastage rahatähed…”, sest sularaha sisestamiseks mõeldud luuk ei avanenud kohe, vaid mõnesekundilise hilinemisega, andmaks kliendile võimaluse oma raha üle kontrollida.”


Mida rikke korral teha?

Kui juhtub, et raha masinasse panemise ajal tekib rike, siis tuleb kohe teavitada pangakontori infotöötajat. Kui kontor on suletud, tuleb helistada automaadil olevale klienditeeninduse numbrile. “Võtame kliendi käest info, võimalusel avalduse ja masina sisu ülelugemisel kanname raha kontole,” selgitas Swedbanki Kuressaare ja Orissaare kontori juhataja Liilia Mesila.

Teavitama peab panka igal juhul, kui klient ei saa rikke tõttu raha automaadist kätte või panna automaati kogu rahasummat. Samamoodi peab klient toimima sularaha väljamakseautomaadi rikke korral, kui juhtub, et mõni kupüür jääb masinasse kinni.