ÜHINEMISE ERILEHT: Head Kaarma, Kärla ja Lümanda inimesed

KOOS LÄHEB PAREMINI: Ühinevate valdade juhid (vasakult) Mart Maastik, Jaanika Tiitson, Ülar Tänak, Tiina Luks, Andres Tinno ja Urmas Lehtsalu usuvad, et ühe suure vallana saadakse paremini hakkama kui kolme eraldiseisva omavalitsusena. Foto: Raul Vinni

KOOS LÄHEB PAREMINI: Ühinevate valdade juhid (vasakult) Mart Maastik, Jaanika Tiitson, Ülar Tänak, Tiina Luks, Andres Tinno ja Urmas Lehtsalu usuvad, et ühe suure vallana saadakse paremini hakkama kui kolme eraldiseisva omavalitsusena. Foto: Raul Vinni

Meie president Toomas Hendrik Ilves ütles tänavu oma aastapäevakõnes vägagi tabavalt: “Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii.” See ei ole pelgalt riigipea tõdemus, millest meie siin jääksime justkui puutumata, vaid seda tunnetame ka meie valdade juhtidena.

Pikalt on räägitud omavalitsuste ühinemisest, ühest Saaremaast. Soovitud ja oodatud muudatusi ei ole tulnud, küll on aga hiilivalt juurde tekkinud probleeme: riigil on jätkuvalt kombeks anda omavalitsustele juurde kohustusi, kuid tõmmata järjekindlalt koomale tasandusfondi rahastust. Samuti peame arvestama üldiste rahvastikutrendidega, mis näitavad, et me rahvastik väheneb ja vananeb. See tähendab aga, et kaugel ei ole ajad, mil omavalitsuste maksutulud töökäte puudusel enam mitte ei kasva, vaid hakkavad isegi pigem langema. Aga kohustused ju ei vähene. Näeme, et neis oludes jäävad ellu pigem suuremad ning rahaliselt võimekamad omavalitsused.

Praeguse, jaanuaris alanud ühinemisprotsessi eesmärk oli minna liikvele nende valdadega, kes olid valmis läbi rääkima. Tänaseks oleme käinud pika ja intensiivse tee, mille tulemuseks on teile esitatud ühinemisleping. See sisaldab rohkem kui saja inimese arusaama, kuidas meil kolmekesi oleks võimalik paremini edasi minna kui üksi. Miski ei juhtu päevapealt ning samuti ei ole ühinemine võluvits, mis muudab kõik kõrvitsad tõldadeks, kuid kindlasti loob see korraliku vundamendi edasiseks arenguks.

Ühinemisleppe läbiv joon on kodulähedane terviklik haridusruum, seltsi- ja kultuuritegevuse võimaldamine. Meie tugevus on see, et kõik tänased asutused on oma asukohas ja funktsioonis asendamatud. Erinevalt paljudest teistest ühinejatest on meil eelis, et asutuste struktuur on paigas ega vaja ümberkorraldusi.

Koos on meil võimalik oluliselt parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust. Sotsiaaltoetuste ühtlustamisel võetakse aluseks praegune kõrgeim määr ja vajaduspõhisus.

Enim toob ühinemine kaasa muudatusi haldustöös: suuremas omavalitsuses on ametnikel parem võimalus spetsialiseeruda ehk teha mitme pooliku asemel endale üks valdkond lõpuni selgeks. Praeguste dubleerimiste arvelt on võimalik palgata spetsialiste seni katmata valdkondades, näiteks lastekaitse ja järelevalve.

Oleme astumas Saaremaa jaoks ajaloolist sammu: ühendatud vallas saab tänase seisuga olema 7219 elanikku, mis on ligi veerand kogu Saare maakonnast. Koos suudame paremini kaasa rääkida kogu Saaremaa tuleviku teemadel, tulevasele volikogule ja vallavalitsusele lisab see veelgi vastutust.

Tänases erilehes on tutvumiseks ühinemisleping ja selle lisad. Sel ja järgmisel nädalal toimub üheksa rahvakoosolekut, kuhu ootame teid lepingu üle arutlema ja lisainfot koguma, et saaksite küsitlusel teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuse.

Urmas Lehtsalu
Tiina Luks
Mart Maastik
Jaanika Tiitson
Andres Tinno
Ülar Tänak


Kummardus Kaarma, Kärla ja Lümanda rahvale

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

See tähendab, et valdadel on kohustus ja vastutus, mitte lihtsalt võimalus otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi.

Tegelikkus on aga see, et isegi, kui väikesed vallad suudavad kohaliku elu küsimuste üle otsustada, siis ei suuda nad kohaliku elu küsimusi korraldada või teha seda viisil ja mahus, mis oleks soovitud ja vajalik. Me teame, et vaja on teha üht, teist ja kolmandat, aga me ei tea, kuidas teha, kust leida vahendeid.

Siinkohal tahangi tunnustada kõigi kolme valla volikogusid julguse eest võtta ette valla tulevikuküsimuste otsustamine ja korraldamine. Mida muud tähendab ühinemisläbirääkimiste pidamine, mille jooksul võetakse osadeks lahti kõik vallaelu küsimused. Varjamata räägitakse muredest ja taganemata seistakse väärtuste eest. See kõik toob esile selle, mida peetakse oluliseks ja vajalikuks.

Julgen väita, et sellise kvaliteedi, intensiivsuse ja laiapõhjalisusega ei ole Saaremaa valdades tuleviku üle arutatud juba pikka aega. Kiire ajagraafik ei jätnud ruumi tühjadeks heietusteks ja hoidis tähelepanu olulisel. Lausa rõõm oli näha aruteludes osalejate pühendumust ja tõsidust, millega teemasid käsitleti.

Ühinemislepingu projekt ja selle lisad on nüüd kõigile heaks ja ühiseks lähtepunktiks, et mõelda selle üle, millised on meie ootused vallale ning milline otsustamise ja korraldamise viis nendele ootustele kõige paremini vastab.

Koit Kelder
ühinemisläbirääkimiste koordinaator