ÜHINEMISE ERILEHT: Mida Teie arvate valdade ühinemisest?

Vasakult: Rauno Kuuskor, Peep Lango, Tõnu Munk, Hannes Nelis, Juta Pae ja Ulvi Põld. Foto: Raul Vinni

Vasakult: Rauno Kuuskor, Peep Lango, Tõnu Munk, Hannes Nelis, Juta Pae ja Ulvi Põld. Foto: Raul Vinni

Juta Pae toetab 100 %

Lümanda söögimaja perenaine ja Lümanda valla Kihelkonna-poolses otsas elav Juta Pae ei kavatsegi ühinemise vajalikkuse üle vaidlusse laskuda. “Toetan. Sada protsenti toetan,” ütleb Pae. “Ma rääkisin seda juba 5–6 aastat tagasi, et tuleb ära teha,” kinnitab ta ja lisab, et tegelikult tuleks kogu Saaremaa kokku panna.

“Kui me midagi ei tee, siis ei muutu ka midagi,” on ta kindel. Seda, et kolm valda omavahel riidu keeravad või mõni natuke kõrvale jäetakse, Pae ei karda. “Kõik on kokkulepitav,” ütleb ta, viidates, et see ongi vallavolinike ülesanne.

Pae ütleb, et ega kohe rikkus muidugi majja ei tule, kuid kolme valla ühise rahakotiga annab tema arvates ikka hulka paremini ja mõistlikumalt toimetada. Igapäevase elu mõttes Juta Pae meelest midagi halvemaks küll ei muutu. “Mina olen ikka seal, kus ma tahan, ja see, kes ma tahan olla,” ütleb ta, lisades, et tema jaoks pole küll probleem see, et valla piir Viidumäe kandi asemel kusagil Tahulas olema saab.

Juta Pae arvates peaks aru saama sellest, et aeg on muutunud ja elu pole enam nii ühe asula keskne. Inimesed käivad kaugemal tööl ja asi see siis Kuressaardegi poodi sõita on.


Rauno Kuuskor saab ühinemise vajadusest aru

Kärla valla ühes põllumajandusettevõttes töötav Rauno Kuuskor kolis Anepesa külla kuus aastat tagasi Kaarma vallast. Nüüd on võimalus, et ta saab taas Kaarma valda tagasi.

Kuuskoril on ühinemise suhtes kahetised tunded. “Isiklikult on mul siiralt kahju, et nii võib juhtuda, kuid ma saan täiesti aru, miks seda vaja on,” ütleb Kuuskor. Tema näeb üht erinevust just valdade suuruses. Kärla vald on talle oma kompaktsuse ja hubase õhkkonna tõttu väga omaks saanud, Kaarma oli veidi suurem ja seal Kuuskori sõnul seda tunnet paraku ei tekkinud. Ka asjaajamine on Kärlal tema sõnul lihtsam, kuna asjamehi on lihtsalt vähem. See on paratamatus. ”Kui vallast miskit vaja, siis lihtsalt helista, küsi ja kõik laabub,” räägib Rauno Kuuskor.

Isiklikust vaatevinklist tema sõnul vahest midagi ei muutugi. “Ajan ikka oma asja edasi,” arvab ta ja ütleb, et eks siis tuleb vallaga asju ajades natuke rohkem aega ja raudset närvi varuda. “Ma ütlen aga veel kord, et ma saan väga hästi aru, miks ühinemist vaja oleks,” ei aja Kuuskor emotsiooni ja vajadust segamini.


Peep Lango jaoks ei muutu suure vallaga midagi

“Mul pole 15 aastat siia majja väga asja olnud,” ütleb Kärla elanik Peep Lango vallamaja ees seistes ja lisab, et tema toetab ühinemist küll. Ta kinnitab, et see maja koos tarvilike inimestega jääb ju ikka Kärlale alles ja kes abi vajab, see seda ka saab. “Siia jäävad inimesed, kellest kohaliku jaoks asi sõltub,” on ta kindel.

Endine Kärla koolipapa on veendumusel, et see ühinemise asi oleks tulnud juba ammu ära teha. “Ega suures vallas ka raha kusagilt juurde tule, aga seda on võimalik mõistlikumalt jagada ja üksteist toetada,” räägib ta, mis ühinemise juures tema arvates oluline on. Näiteks toob ta Kärla soojamajanduse ja rahvamaja uuendamise vajalikkuse. Kahe asja peale Kärlal üksi hammas ei hakkaks, aga suur vald saaks seda vahest edukamalt teha.

Samamoodi tunneb ta muret hooldekodude ja nende elanike elutingimuste pärast, ka see on üks koht, kus suurvald saaks asju paremaks teha.

“Rahajagamine toob kindlasti vaidlusi, aga las volinikud vaidlevad, selle jaoks neid valitaksegi,” mõtiskleb Lango.

Ja muidugi on Kärla jaoks tähtis merepiiri saamine, noogutab Peep Lango lehemehe utsitamise peale kaasa.


Ulvi Põld vajaks harjumist

Lümanda rahvamaja juht Ulvi Põld osales läbirääkimistel, kus ühinemislepingu projekt kokku pandi. Oma sõnul on ta sellise kahevahel olemisega. Alguses oli täitsa poolt, kuid kui Kaarma vallamajas koosolekul käidi, siis tundus Kaarma kuidagi nii suur ja tallegi puges kahtluseuss hinge, et kas seda on ikka vaja. Kuid kui lepinguprojekt valmis sai, süvenes jälle arusaamine, et on vaja küll.

Temagi on seda meelt, et kui ei proovi, siis ei saagi teada. “Sajaprotsendilist garantiid, et läheb paremaks või halvemaks, ei anna meile keegi,” on tema arvamus. Ta ütleb, et reaalselt mõeldes saab ta aru, kuidas väikesed vallad omadega varsti enam toime ei tule. “Lihtsalt ei ole raha,” on lihtne vastus.

Kuidas asjad edasi arenema hakkavad, sõltub Ulvi Põllu sõnul palju ühinemise korral valitavast volikogust. Oma sõnul ta natuke pelgab ka, et Lümanda kõige väiksemana jääb ühendvalla volikogus ehk vaeslapse rolli. Aga eks ka valimistel sõltub palju kogukonnast ja ühtehoidmisest.

Kindlasti tähtsustaks ühinemine külade rolli kohalikus elus. Kultuurielus Ulvi Põllu sõnul midagi eriti ei muutuks. “Meil on nii tugevad kultuuritraditsioonid,” kinnitab ta ja loetleb isetegevuses toimetavaid seltskondi – laulukoore ja tantsurühmasid. Kultuuri ja tegelikult valla kogu tegevuse osas muutuks see, et ehk saaks kuidagi Lümanda rahvamaja korda. Või mis rahvamaja – selles majas on ka vallaametnikud, kooli võimla jne.

“Ma olen ikka väga õnnelik, et ma siia tööle ja elama sattusin,” kinnitab Ulvi Põld ja ütleb, et ega ta tea, kaua tal suure vallaga harjumine aega võtaks. Omajagu kindlasti.


Hannes Nelis hindab kaugele vaatamise oskust

Kaarma koguduse õpetaja Hannes Nelis ei ole tegelikult Kaarma valla kodanik ja seega ta rahvaküsitluses ei osale. Samas, olgugi Kuressaare linna hingekirjas, elab ta Kaarma vallas ja on juba kaua aega olnud Kaarma koguduse õpetaja. Seega puudutab ühinemise teema kirikuõpetajat igal juhul.

“See ühinemine on tegelikult poliitika ja ma ei ole poliitik,” muigab kirikuõpetaja, kuid nõustub ikkagi oma arvamust avaldama.

Praeguse ühinemisprotsessi kohta ütleb Nelis, et tegu on julge otsusega. Keegi ei tea ju tegelikult, mida see kaasa toob. Hannes Nelis räägib, et ta hindab oskust kaugemale ja laiemalt vaadata. Samas tõdeb ta, et ühinemise eestvedajad peavad tegema kõik hirmude ja kahtluste hajutamiseks ning kogu protsess tuleks läbi viia võimalikult vähese maksumaksja raha eest.

Samuti peaks inimestele väga konkreetselt ütlema, mis paraneb ja mis muutub. “Kindlasti võib inimestel tekkida tunne, et kes mind ikka enam vajab ja tunneb, kui suur vald tuleb, ning kas mind on ikka veel vaja,” nendib Nelis veel kord, et hirmud tuleb kaotada ja selgitusi jagada.

Kõigele vaatamata tunnistab kirikuõpetaja, et üldine elu tingibki ühinemisi ning see on paratamatu ja pöördumatu protsess.


Tõnu Munk loodab külade tegevuse hoogustumist

Kiratsi Saksa talupoe peremees Tõnu Munk ütleb, et tema pooldab ühinemist. Tähtis on tema arvates asja sisu, mitte vallamajade või vallavanemate arv. “Tegelikult olen ma kogu Saaremaa ühinemise pooldaja,” sõnab ta.
Saaremaa ühendamisest teadupoolest asja ei saanud ja nüüd on Munk valdade ühendamise juures. “Kuskilt peab ju pihta hakkama,” on ta kindel.

“Esialgu ei muutu vahest midagi,” arvab ta, kuid räägib sarnaselt teistega, et ka tema näeb suures vallas just paremaid majandamis- ja investeerimisvõimalusi. Munk on käinud ka mandril juba ühinenud valdade elu-olu uurimas ja just Märjamaalt sai ta enda jaoks veelgi kinnitust ühinemise vajalikkuses. Nimelt oli seal üks külaliikumise eestvedaja öelnud, et pärast ühinemist on just külad ja seltsid aktiivsemaks muutunud ja jõulisemalt esile tõusnud.

Kindlasti tuleb ühinemise algusperiood keeruline, see kõikide nüansside töölesaamine, inimeste endi harjumine ühe suure valla mõttega.

Tõnu Munk lisab, et ta on mõelnud ka suure valla võimalike miinuste peale, aga ühtegi tõsiseltvõetavat miinust pole ta enda jaoks veel leidnud.

Ühte Tõnu Munk siiski ütleb: tema on juba küll proovinud kolme valla üleselt mõelda.