Kinnisvara ost ja müük saarel kogub taas hoogu (7)

LAPSELE MÕELDES: Kolmeaastasel Stigil on ema Jana Saia sõnul oma maja õuel kindlasti mõnusam maailma avastada kui mõne suure kortermaja hoovis. Nende maja kerkib Praakli külla. Foto: Sander Ilvest

LAPSELE MÕELDES: Kolmeaastasel Stigil on ema Jana Saia sõnul oma maja õuel kindlasti mõnusam maailma avastada kui mõne suure kortermaja hoovis. Nende maja kerkib Praakli külla. Foto: Sander Ilvest

Maa-ameti kinnisvaratehingute andmeil on Saare maakonnas selle aasta esimese kvartali jooksul tehtud kinnisvaratehinguid tublisti enam kui mullu samal ajal.

Kui 2013. aasta I kvartalis oli kinnisvaratehinguid maakonnas 459, sealhulgas ostu-müügitehinguid 364, siis tänavu samal ajal oli tehinguid 601, neist 505 ostu-müügitehingud.

LVM Kinnisvara maakler Kaiti Enno märkis, et võrreldes läinud aasta sama perioodiga tehti tehinguid tänavu 38,7% rohkem. Nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 46,2% võrra. Tehingu keskmine väärtus on tema sõnul kasvanud üle 1000 euro. Kui 2013. aastal oli see 20 154 eurot, siis 2014. aastal 21 243 eurot.

“Kahekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasv esimeses kvartalis üllatas, kuivõrd just see periood on olnud läbi aastate kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturul,” tõdes Enno.

Uus Maa Kinnisvara Kuressaare büroo maakleri Piret Paiste sõnul on maakonnas veidi aktiivsemaks muutunud elamukruntide ostmine. Tema sõnul ehitatakse pigem väiksemaid, madalate ülalpidamiskuludega maju.

Kaiti Enno märkis, et kui mullu esimeses kvartalis osteti kümme elamukrunti, siis tänavu juba 21. Elamukruntide ostuhuvi ei tulene aga tema arvates niivõrd suurest soovist ise elamut ehitada, kuivõrd uute mõistliku hinna ja suurusega elamute pakkumiste puudumisest.

Ise maja ehitamise kasuks otsustasid ka noored Kaarel Pitk ja Jana Sai, kel peres sirgumas kolmene Stig. Neil on majaehitus käsil Kuressaare lähedal Praaklis.

Perepea on seda meelt, et ise teha on odavam. Kui maaostu summat mitte arvestada ja rääkida vaid maja ehitamise maksumuse suurusjärgust, on tema arvestanud, et väikese maja peaks valmis saama umbes 50 000 euroga.

Seejuures tuleb muidugi valdav osa ehitustöid kindlasti ise teha, mitte ehitajate abi kasutada.

“Kui ei tunne end, haamer käes, väga kindlalt, ei tasu ise tegema hakata, aga kui vähegi julgust jagub, tasub küll,” leidis ta, lisades, et ehitusfirmad tahavad ju üldjuhul palju raha saada. Maja kasuks otsustasid nad ka seetõttu, et korterielu pole nende jaoks. Elu oma majas annab vabaduse.

Nõnda soetasidki noored mullu laenu abiga maalapi ja aasta lõpul läks ehitus lahti. “Laenu tuli võtta, kellel see ikka rahakott puuga seljas on? Sääraseid inimesi on Saaremaal vast käputäis,” arvas Pitk.

Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember sõnas, et oma maja isikliku rohelise murulapiga on paljude perede unistus. Kuressaares on aga hea asukohaga eramukrundid suur defitsiit. See võimaldab pakkujatel kõrgemat hinda küsida.

Hinnatundlikumatele klientidele on samas lai valik ja soodsamad hinnad Kuressaare lähivaldades. “Ka on paljude kohalike krundisoovijate vanematel või vanavanematel olemas maa, millest endale sobilik jupp välja lõigata ja kuhu siis võimalusel vastav maja ehitada või vana maja renoveerida,” rääkis ta. Seeläbi jääb maa soetamise investeering tihti ära ja oma kätega ehitamise korral on võit maja hinnas suurem.

Päevakohane teema on jooksvad ülalpidamis- ja kommunaalkulud, mis Martin Lemberi sõnul on samuti majade ehitamist ratsionaalsemaks muutnud. Üleliigse ruumiga maju tihti enam ei ehitata, populaarseim suurus kõigub 130–160 m2 vahel.

“Seega võib juhtuda, et uue ja energiasäästliku maja jooksvad kulud on väiksemad, kui vanas majas asuval 3- või 4-toalisel korteril.”

Swedbanki Kuressaare ja Orissaare kontori juhataja Liilia Mesila sõnutsi on pangad täheldanud aga just vastupidist tendentsi – aina enam ostetakse kinnisvara ka oma raha eest. “Meie kontori halduritele tuleb laenutaotlusi sisse küll, kuid samas ostetakse vara välja ka omafinantseeringuga,” kinnitas ta.

Pangajuht märkis, et kinnisvarasse investeerimine on muutunud järjest populaarsemaks, kuid seda ei tehta enam 100% pangalaenuga. Swedbanki andmeil finantseeriti mullu üle Eesti ainult 54% ostudest eluasemelaenuga, 2009. aastal oli finantseerimise osatähtsus aga nt 99%. “Põhjus on ilmselgelt see, et inimestel on kinnisvaraostuks olemas oma kapital või siis ollakse juba nii-öelda teisel ringil, st müüakse olemasolevat vara ja ostetakse saadud raha eest uut.”

Liilia Mesila teadis ka, et eelmises kvartalis toimus Kuressaares seitse täiesti uue korteri müügitehingut, mis on viimaste kvartalite tipptulemus.

LVM-i maakler Kaiti Enno lisas, et Merikotka 9 uhiuutest korteritest on tänaseks müüdud pooled ja kinnisvaramessil broneeriti veel üks korter. Nõudlust arvestades on alustatud sinna ka järgmiste elamute projekteerimisega. “Loodetavasti õnnestub ehitusload saada selle aasta teises pooles, misjärel saab otsustada uute elamute ehituse algusaja osas.”

Elamuturul on eelistatud rahuldavas või heas korras vanemad elamud, mille keskmine hinnatase on 45 000–75 000 eurot. Suuremal või vähemal määral remonti vajavate elamute hinnatase jääb 35 000–45 000 euro piiresse ning uute ja väga heas korras elamute hinnatase on 90 000–130 000 eurot.

Sellest lähtuvalt võetakse ka laenu. “Omafinantseeringuks ootame 20–30%, kuid palju oleneb kliendist. Mõnel on varutud suurem summa, mõnel väiksem,” märkis Mesila.

Kinnisvaratehingute mullune koguväärtus oli esimese kvartali peale kokku üle 8,9 miljoni euro, tänavune üle 12,4 miljoni euro. Ostu-müügitehingute selleaastane koguväärtus oli aga 10,7 miljonit eurot, mullune 7,34 miljonit eurot.


Kodulaenu võetakse igas eas

Saare maakonnas on Swedbanki andmeil enim kodulaenuvõtjaid sissetulekuga kuni 1000 eurot (koos kaastaotlejaga), samal ajal kui Eestis on enim laenuvõtjaid sissetulekuga 1001–1500 eurot.

Kui Eestis on enim laenuvõtjaid vanuses 26–30 eluaastat, siis Swedbanki partnersuhete osakonna juhi Jana Kose andmeil on Saare maakonnas kodulaenu võtjate vanuseline jaotus suhteliselt stabiilne. Tõsi küll, ka siin võtavad kõige sagedamini laenu just selles vanusegrupis olevad inimesed, kuid protsentuaalselt on vahe järgmiste vanusegruppidega üsna väike.

Suurimad laenud võetakse aga kolmekümnendates eluaastates. Keskmine laenusumma jääb 40 000 euro kanti, suuremad laenud on üle 50 000 euro. 36% klientidest võtab Eestis laenu koos kaaslaenajaga.

Laenuga soetatud vara liikide lõikes on enim kasvanud 1980.–1999. aastal ehitatud varade osakaal.