Aktsiisisoodustuse kadumine ohustab kalanduse töökohti (1)

Eesti kalurite liit muretseb seadusemuudatuse pärast, mis jätab Eesti traallaevastiku aktsiisivabastusest ilma ja võib seeläbi kaasa tuua töökohtade kadumist ka Saaremaa kalatööstustes.

Eesti kalurite liidu juhatuse esimees Mart Undrest märkis põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas, et plaanitav aktsiisivabastuse kaotamine mõjub eriti rängalt olukorras, kus Ukrainas toimuv on väga olulisel määral mõjutanud Eesti kalandusfirmade peamisi sihtturgusid ning Venemaa sulges Tolliliidu reeglite mittetäitmise ettekäändel aasta alguses kaheksa tehase kauplemise Tolliliidu riikidega (Venemaa, Valgevene, Kasahstan). Selle tagajärjel on kilu ja räime kokkuostuhinnad 2014. aastal kaluritele võrreldes eelmiste hooaegadega langenud rohkem kui 35%.

Kuna kõigis teistes Läänemere riikides on kalalaevadel kütuseaktsiisi vabastus, siis paneb aktsiisivabastuse lõpetamine eestlased oluliselt halvemasse positsiooni. Et Eesti lähinaabritel on veel mitmeid teisi eeliseid (puudub püügiõiguse tasu, sadamatasud on madalamad jne), siis mõjuks aktsiisivabastuse kaotamine Eesti kaluritele väga rängalt.

Kuna Eesti laevad peavad hakkama kütust tankima teiste riikide sadamates, siis lossitakse sinna ka kala, mida võib olla ligikaudu 1/3 Eesti kvoodist, mis on 15 000 tonni kala aastas. See omakorda tähendab riigile väiksemat maksutulu ja kuni 200 töökoha kadumist kalatööstustes.

Samuti ei tohiks unustada, et paljud sadamad, kus lossitakse, ja külmhooned, kus kilu ja räime töödeldakse, asuvad Eesti mõistes äärealadel. Näiteks Saaremaal lossitakse enamik kilu ja räime Veere ja Mõntu sadamas, töötlemisettevõtted asuvad aga Salme, Kaarma ja Torgu vallas, kus aktsiisivabastuse kadumine mõjutab oluliselt inimeste tööhõivet.

Mart Undrest märgib, et Eesti traalisektor on elus suuresti tänu sellele, et püüdjad on panustanud ka ise oma toodangu töötlemisse. “Ei saa lubada, et püügitegevus, mis on iseenesest kapitalimahukas ja erioskusi nõudev tegevus, saaks veel täiendava surve aktsiisivabastuse kaotamise näol,” leidis ta. “Seni on Eesti riik kalanduse arengut õigesti suunanud. Oleme seisukohal, et selliste seadusemuudatuste tagajärjel asenduks sektori praegune areng taandarenguga,” osutas Undrest.