Järisel käib liivaäri ikka edasi (11)

TÖÖ KÄIB: 2009. aasta suvel Järisele kaevatud tiigi juures käib kaevandamine ka praegu. Foto: Sander Ilvest

TÖÖ KÄIB: 2009. aasta suvel Järisele kaevatud tiigi juures käib kaevandamine ka praegu. Foto: Sander Ilvest

Keskkonnainspektsioon algatas menetluse Mustjala vallas Järise metsas aetava kaevandusäri uurimiseks, mis juba ligi viis aastat tagasi kõneainet pakkus ja ajendas keskkonnaministeeriumit seadusemuudatust algatama.

“Uurimine on algatatud kaevise võõrandamise osas,” ütles keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer. “Küsimusi tekitas see, kes kaevise võõrandas ja kuidas võõrandatud kaevis edasi on liikunud.”

Uurimise objekt on juba 2009. aastal suurt poleemikat tekitanud Järise külas asuv Järvemetsa kinnistu, kuhu kinnistu tollane omanik OÜ Hannahelena pidi rajama kaks tehisveekogu, mille tarvis lubati välja kaevata ühtekokku 30 000 m3 täitepinnast.

OÜ Hannahelena juhatuse liige Aivar Lihtne selgitas toona, et tema eesmärk on rajada endisele metsakinnistule oma tarbeks tiigid ja palkmaja. “Minu jaoks on praegu tegu olemasoleva kinnistu väärtustamisega ja kui sealt välja tulev materjal isegi turule paisatakse, siis on see minu arvates materjali väärtustamine,” rääkis Lihtne.

2009. aasta augustis kirjutas Saarte Hääl, et valdav osa kaevandatud täitepinnasest läks Pärnumaal registreeritud ettevõtte ValiceCar OÜ tarnituna Kärla valla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusele ning Kuivastu sadama laiendustöödele, ehkki materjali lubati kasutada vaid Kaarma dolomiidikarjääri korrastustöödel.

2011. aastal sai kinnistu omanikuks Pikaferr OÜ, kes tänavu aprillis esitas keskkonnaametile taotluse jätkata tehisveekogude rajamist ja kaevandada sellega seoses veel 30 000 m3 pinnast, peamiselt liiva ja vähesel määral ka kruusa. OÜ Pikaferr volitatud esindaja Kirke Keerti teatel soovib omanik alale tulevikus rajada PRIA-st saadava toetuse abil Järvemetsa loodusfotograafia tugipunkti, mille üheks atraktsiooniks on planeeritud allveefotograafia.

Keskkonnaamet keeldub aga OÜ Pikaferr taotlust rahuldamast, nõudes tiikide ehitusprojekti koopiat ja andmeid senikaevatud koguste kohta.

Menetlus ka kaevise veo uurimiseks

Ühtlasi osutab keskkonnaamet, et kui Pikaferr OÜ on võõrandanud juba 20 000 m3 kaevist OÜ-le ValiceCar, siis peaks kinnistul järel olema 10 000 m3 kaevist. Mitte aga 30 000 m3, nagu ettevõte taotleb. Keskkonna-
ameti andmetel on keskkonnainspektsioon algatanud ka menetluse seoses kaevise veoga Järvemetsa kinnistult ValiceCar OÜ poolt.

Keskkonnaamet märgib, et kui kaevise võõrandamise loa kehtivuse jooksul ei jõuta kaevist maha müüa, siis antakse uus luba võõrandamata jäänud kogusele. Tagantjärele luba ei väljastata.

Keskkonnaameti maavarade spetsialisti Merike Rosina sõnul anti 2009. aastal kaevise võõrandamise luba kinnistu eelmisele omanikule OÜ-le Hannahelena.

“Täiendavate koguste võõrandamise puhul on vajalik uue nõusoleku taotlemine, mis on praegu menetluses. Praegu OÜ-l Pikaferr selleks nõusolekut ei ole,” selgitas Rosin.

Koonga vallavanemana töötav Kirke Keert ütles Saarte Häälele, et Järise Järvemetsa kinnistu arendamisel ja sealt kaevise võõrandamisel ei tohiks seaduse seisukohalt mingit tõrget olla, seepärast tulid keskkonnaameti täiendavat päringud väljakaevatud liivakoguste kohta arendajale üllatusena.

Seadus ei kohusta arvestust pidama

“Seadus ei pane kaevise omanikule kohustust pidada arvestust selle üle, kui palju ta väljakaevatud pinnast kuskile veab,” ütles keskkonna- ja planeerimisõiguse spetsialist Keert.

Tema sõnul ei saa OÜ Pikaferr seetõttu teada, kui palju eelmine omanik kinnistult välja kaevas ja mujale vedas. Samuti ei saa Keerti sõnul nõuda Pikaferrilt selliseid andmeid keskkonnaamet.

Kirke Keert ütles, et tema teada on kinnistu omanikul kavas rajada kinnistule lõkkeasemed, kämpingud ja allveesukeldumise õppekoht.

2012. aastal esitas OÜ Pikaferr Saarte koostöökogule ka rahataotluse projektile “Järvemetsa loodusfotograafia tugipunkt I etapp”, kuid projekt sai hindamiskomisjonilt hinde 0.

Kuidas tegeleb aga Koonga vallavanem töö kõrvalt Mustjala vallas kinnisvaraarendusega? Kirke Keerti selgitusel on ta vallavanem ainult ajutiselt. Nimelt naaseb suvel Brüsselist töölt Koonga vallavolikogu liige Mikk Pikkmets, kes töötab europarlamendi liikme Vilja Savisaar-Toomasti assistendina. Seejärel valitakse ta Keerti asemel Koonga vallavanemaks.

Järvemetsa kinnistu omanikfirma OÜ Pikaferr kuulub Tõnu Põdrale, Tartumaalt pärit ettevõtjale, kes on ka Koonga vallavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni liige.

Koonga vallavolikogu esimees on aga Vallo Kappak, kellele kuuluv OÜ ValiceCar kaevas alltöövõtjana viis aastat tagasi Järise Järvemetsa kinnistul tiiki ja vedas maa-ainest laiali.

“Meile tuli küll mingi kiri ja küsiti küsimusi, aga otseselt ei ole me sellega küll seotud,” ütles Vallo Kappak Saarte Häälele keskkonnainspektsiooni alustatud menetlust kommenteerides.

Ain Lember, Andres Sepp


Seadust on kavas muuta

Märtsis algatas keskkonnaministeerium maapõueseaduse muutmise, mille üks eesmärk on just takistada kinnisasja omanikel varjata maavara kaevandamist kaevise võõrandamise nime all.

Väljavõte seaduseelnõu seletuskirjast: “Praktikas esineb juhtumeid, kus kinnisasja omanik nimetab oma tegevuse tiigi rajamiseks, ehkki kõikide asjaolude koostoimes on ilmne, et tegevuse eesmärk on saada maavara. Seetõttu on paragrahvi täiendatud sätetega, mis kohustavad Keskkonnaametit nõusoleku andmise menetluses kindlaks tegema kaevise eemaldamise tegeliku eesmärgi.

Kuna probleem on oluline ainult suure mahuga kaevise eemaldamise puhul, on eelnõus seatud piirmääraks 3000 m3, millest suurema kaevise tekkimisel peab edaspidi ehitise püstitise aluseks olema detailplaneering. Sellega tagatakse, et menetlusse on kaasatud ka kohalik omavalitsus ja planeerimismenetluse avalikustamise käigus ka kohalikud elanikud.

Keskkonnaametil on õigus nõusoleku andmisest keelduda, kui menetluse käigus kogutud tõendite põhjal on kahtlus, et kaevise saamise tegelik eesmärk on maavara kaevandamine.”