Saaremaa viljapõldusid kimbutavad öökülmad

Tänavusel kevadel on külviaeg varakult alanud, kuid põllumeestele jääb see ilmselt eelkõige meelde mai alguse tugevate öökülmadega.

“Ta on nagu kõik teisedki kevaded selles mõttes, et kahte ühesugust kevadet pole, nii ka tänavune,” ütles Valjala valla Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst. “Vahepeal olid tohutult soojad ilmad ja vili tõusis ruttu, aga viimane nädal on olnud kõvad öökülmad.”

Kirst märkis, et tugevad öökülmad on ka ainuke asi, mille üle viljakasvatajal sel kevadel kurta. Kui tavaliselt võib õhutemperatuur mai algul langeda miinuspoolele vaid enne päikesetõusu, siis nüüd langes temperatuur juba keskööks nullkraadi juurde ning öösel püsis pikalt 3,5–4 miinuskraadi.

Ka Valjala valla Tõnija küla viljakasvataja Jaan Sink peab selle kevade eripäraks krõbedaid öökülmasid. “Ma enda meelest külvasin odra maha nagu õigel hetkel, aga nüüd kannatavad põllud külma käes,” lausus Sink.

“Rapsikülviga alustasin alles teisipäeval, rapsi piltlikult öeldes lumehangede vahele ikka ei pane,” lisas ta.

Külmataadi ponnistused kevade hakul suuremaid kahjusid siiski tekitanud pole (kellel talirapsil vars kõverdunud, kellel kolletuvad odraorased) ning laias laastus on praegune kevad viljade jaoks hea. Mõni aeg tagasi tolmasid põllud küll juba kuivusest, kuid nüüdseks on ka niiskust tulnud parasjagu. “Kellel veel on külvata, selle jaoks on üleliia, kellel külvid maas, selle jaoks on pidu,” ütles Jaan Sink. Siiski möönis ta, et viimased vihmasajud võivad juba hakata külvide alt väetist ära uhtuma.

Kaido Kirst tõdes, et varase ja tormaka alguse järel pani jahe õhk taimede kasvule mõneks ajaks piduri peale. “Varane kevad ja varane külv ei tähenda seda, et sügisel saab ka vara võtma hakata,” selgitas Kirst. “See sõltub väga palju ilmastikust.”

Külv algas tavalisest varem

Maakonna varasemate külvajate hulka kuulub kindlasti Jaan Sink, kes alustas sel kevadel külviga juba 5. aprillil, mis jääb vaid kolme päeva jagu maha tema kõigi aegade varase külvi rekordist. Singi hiliseim külv on maha tehtud 29. mail.

Kaido Kirst alustas külviga 14. aprillil, viimase 20 aasta jooksul on Nuudi talu peremees nii vara külvikuga põllule saanud vaid üks kord. “Maamessiks oli teravili kõik maas ja kui maamessilt tagasi tulime, panime rapsi ka maha, aprilliga oli kõik maas,” rääkis Kirst.

Tavaliselt läheb Kirstul külviks ajavahemikus 20.–25. aprill, hilisemad külvid on jäänud mai algusse. Sel aastal soosis Kirstu toimetamist ka asjaolu, et põllud kuivasid ühel ajal ja paljud kohad, kus tavaliselt tuleb põlluleminekuga niiskuse tõttu paar nädalat oodata, said sel aastal teistega koos ära tehtud.

Orissaare valla Kavandi küla viljakasvataja Aavo Aljas oli oma kevadtöödega tavalisest nädala jagu eespool. “Tegelikult oli piisavat soe ja oleks pidanud alustama kolm nädalat varem, aga kartus oli see, et kalendrikuupäevad on alles nii varased,” ütles Aljas, kes sel aastal alustas külviga 15. aprillil.

Jaan Singiga tuli jutuks ka ilmaennustuste täitumine. Seoses külvitöödega kolmapäeval teadis Sink, et norralaste ilmaennustus lubas vihma kolmapäeva õhtuks kell 21, Eesti ilmateade aga kella üheks öösel. Tagantjärele võib öelda, et täpne oli norralaste ilmateade – esimesed vihmapiisad langesid kell 21.01. “Eesti oma oli ka täpne, sest öösel kell 1 läks suur sadu lahti,” möönis Sink, kelle sõnul on Eesti ilmateated viimastel kuudel üldiselt usaldusväärsemateks muutunud.