Puugihaigusi vähem, kõhuviirusi rohkem

Mullu täheldati rotaviirusenteriidi juhtumeid Saare maakonnas üle kahe korra rohkem kui viis aastat varem, samas on kahanenud näiteks puugihaigustesse nakatumine.

Terviseameti andmeil diagnoositi Saare maakonnas 2008. aastal rotaviirusenteriiti 15-l, mullu aga 34 korral. Samas, kui viis aastat varem ei läinud kirja ühtki Norwalki viiruse tekitatud ägeda enteropaatia juhtu, siis läinud aasta statistikas oli neid juhte 24.

“Noroviirust ja rotaviirust, mis muidu käisid puhanguti, on nüüd olnud sageli ja lapsed on nendega ka haiglasse sattunud,” tõdes perearst Eve Nurmekivi. “Aastad on aga erinevad ja miks mõnel aastal esineb mõnda haigust vähem või rohkem, on üsna raske öelda.”

Ka tuulerõugeisse nakatunute arv oli mullu viis aastat varasemaga võrreldes tunduvalt suurem: vastavalt 265 ja 176.

Võrreldes 2008. aastaga oli aga märgatavalt väiksem nii puukborrelioosi kui ka puukentsefaliiti nakatumiste arv. Borrelioosijuhte läks 2008. aastal kirja 559, mullu vaid 186. Entsefaliiti registreeriti mullu üheksal korral, viis aastat varem oli juhte 14.

“Ma ei arva, et puuke vähem on, aga õnneks on inimeste teadlikkus puugihaiguste osas tõusnud ja entsefaliidi vastu lastakse end vaktsineerida,” ütles dr Nurmekivi.

Ka suguliselt levivaid klamüüdiahaigusi diagnoositi vähem – 27. Viis aastat varem oli see arv 52.

Ligi kaks korda vähem registreeriti mullu ülemiste hingamisteede ägedaid nakkusi. 2008. aastal 2568, läinud aastal aga 1901. Läkaköha registreeriti 2008. aastal viis juhtu, mullu vaid üks.

Võrreldes viis aastat varasemaga oli 1-aastaste immuniseeritud laste osakaal Saare maakonnas vähenenud. 2008. aastal oli difteeria ja teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-hepatiidi ja Haemo-phylus influenzae tüüp B (Hib) vastu vaktsineeritud 97,4 protsenti ja tuberkuloosi vastu 99,4 protsenti aastastest poistest-tüdrukutest. Mullu olid need näitajad vastavalt 95,7% ja 97,4%.

“Vaktsineerimise suhtes on seisukohad väga erinevad,” rääkis Eve Nurmekivi. “Siin on küsimus, kust ja kelle käest pärineb info, mille põhjal tehakse otsus, kas vaktsineerida või mitte. Haiguserisk on aga palju suurem kui vaktsiini võimaliku kõrvaltoime risk – seda enam, et tänapäeval reisitakse palju.”

Kõige usinamalt vaktsineerivad oma imikuid Jõgevamaa lapsevanemad: tuberkuloosi vastu on kaitsesüsti saanud koguni 99,5%, B-hepatiidi vastu 98,2% ja teiste eelpool nimetatud haiguste vastu 98,6% aastastest lastest.
Harju maakonna (v.a Tallinn) imikutest on aga tuberkuloosi vastu kaitsesüsti saanud küll 95,6%, ent B-hepatiidi vastu vaid 89% ning ülejäänud haiguste vastu 89,7%.

Saare maakonnas on ka vaktsineeritud kaheaastaste laste osakaal pisut kahanenud, ulatudes enamiku haiguste puhul siiski üle 98 protsendi.